Toomas Sildam: 24. veebruar ei ole presidendi, vaid Eesti riigi sünnipäev
Suhted presidendi ja peaministri vahel on keerulised, õigemini öelda sassis ning selle üheks kinnituseks on valitsusjuhi Jüri Ratase otsus mitte minna vabariigi aastapäeva vastuvõtule, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.
Peaminister Jüri Ratas teatas aastalõpuintervjuus telekanalile ETV+, et on küll 24. veebruaril Tallinnas Vabaduse väljakul kaitseväe paraadil, kuid õhtul ei lähe ta president Kersti Kaljulaidi vastuvõtule Viljandi Ugala teatrimajja. Ametlik põhjendus – valitsusjuht tahaks koolivaheaega veeta oma perega.
See on ilmselt esimest korda iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos, kui peaminister ei lähe vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule. Ka Keskerakonna eelmine esimees Edgar Savisaar kuulutas 24. veebruari vastuvõtule boikoti, aga seni on Ratas üritanud igati näidata, et Keskerakonnas on saabunud uus aeg. Ja Savisaar ei teinud seda peaministrina.
Miks nüüd siis niimoodi? Sest – vähemalt eemalt vaadates – suhted Kadrioru ja Stenbocki maja vahel on keerulised, õigemini öeldes sassis ja koalitsioonis kompromisside leidmise meistriklassi ilmutanud Ratas tõstis käed üles.
Esimene must kass vilksas presidendi ja peaministri vahelt läbi 2. mail 2018, kui Kaljulaid nimetas uueks riigihalduse ministriks senise suhtekorraldaja Janek Mäggi. Ta tegi seda raske südamega, nagu ütles, sest ei pea õigeks lobisti ja poliitiku rollide sedavõrd kiiret vahetumist ning samuti taunis ta Mäggi üht varasemat arvamusartiklit, milles oli üleolev suhtumine vägivallavastasesse võitlusesse. See kõik toimus presidendi nn suures töökabinetis, ajakirjanike ees ja peaminister Ratas seisis seal kõrval nagu koolimaja akna kogemata sisse visanud koolipoiss, kes nüüd õppealajuhataja noomimist kuulab.
Mida edasi, seda pingelisemaks Kaljulaidi ja Ratase suhted keerdusid. Eestis on väärtuste kriis, ütles president enne praeguse vastuolulise koalitsioonivalitsuse ametisse nimetamist. Siis kutsus president Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esimehed Kadriorgu, kus nad lubasid telekaamerate ees, et Eesti saab – presidendi tõlgenduses – edasi minna demokraatlikult, rahulikult, arutlevalt, õigusriigina, kõikide inimeste huve arvestades.
Selle valitsuse ametivande andmise ajal riigikogus kandis president pusa tekstiga "Sõna on vaba" ja lahkus demonstratiivselt saalist, kui ministrivandele läks allkirja andma perevägivallakahtlusega Marti Kuusik, kelle karjäär jäi 30 tunni pikkuseks.
Järgnevatel kuudel soovitas riigipea peaministril vabastada ametist rahandusminister Martin Helme, kes üritas ebaõnnestunult kangutada ametist riigi politseijuhti, ja siis siseminister Mart Helme, kes solvas Soome uut peaministrit. Mõlemad Helmed on valitsuspartei EKRE käilakujud ja Ratas teab, et nende sunnitud lahkumine lööks hingekella praegusele koalitsioonile ja peaministrile endale.
Eestile on kombeks üks peaminister korraga, kommenteeris Ratas ootamatult teravalt Kaljulaidi soovitusi valitsuskabineti personaalia osas. Ja jättis 20. augustil, iseseisvuse taastamise aastapäeval, minemata presidendi roosiaia vastuvõtule, sest ei tahtnud kohapeal kuulata Kaljulaidi kõnes võimalikke valitsuskriitilisi lõike.
Ilmselgelt ei ole tegu president Kaljulaidi unistuste valitsusega ja ta ei kiida endiselt heaks Jüri Ratase kui parlamendivalimistel teiseks jäänud Keskerakonna esimehe poliitilist valikut kutsuda koalitsiooni koos Isamaaga ka EKRE. Veel enam, detsembri keskel ütles president intervjuus Postimehele, et Ratase nüüdne valitsus on ohuks meie põhiseaduslikule korrale ja Eesti julgeolekule.
Inimlikult võib Ratasest aru saada, et ta ei taha osaleda Kaljulaidi üritustel. Täpselt nii nagu valimised võitnud, aga ometi opositsiooni jäänud Reformierakonna endised peaministrid Siim Kallas, Andrus Ansip ja Taavi Rõivas jätsid märgilise sammuna minemata Ratase pakutud endiste valitsusjuhtide pidulikule lõunasöögile. Või täpselt nii nagu president Kaljulaid pole seekord andnud aastalõpu lõuna- või õhtusööki Vabariigi Valitsusele, mis on president Lennart Meri aegadest alguse saanud Kadrioru traditsioon.
Aga, 24. veebruar on eriline päev. See ei ole presidendi sünnipäev, kuhu võib minna või minemata jätta, oleneb tujust. 24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev ja Jüri Ratas on selle vabariigi peaminister.
Valitsuse kodulehelt saame teada, et peaminister on Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja ja peaminister esindab valitsust. Seisus kohustab.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi