"Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit peamiselt bensiini ja diislikütuse jätkuv hinnatõus, mis on tingitud kestvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas," sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub, rõhutab statistikaamet. Septembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. oktoobril.

Uusküla: sõit konarlikul teel jätkub

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla täiendas, et kui arvesse võtta sesoonseid kõikumisi, siis kasvas harmoneeritud tarbijahinnaindeks augustiga võrreldes lausa 0,9 protsenti. Aastane hinnatõus kerkis augusti 1,3 protsendi tasemelt kolme protsendi tasemele, sest lisaks selle aasta suurele kuisele hinnatõusule läks andmeest välja eelmise aasta 0,7-protsendine hinnalangus.

"Erakordselt madal aastane hinnatõus augustis jäigi oodatult kõige madalamaks punktiks. Sõit konarlikul teel jätkub," tõdes Uusküla.

Bensiini ja diislikütuse hinnatõusu mõjust tarbijahinnaindeksile rääkides nentis Uusküla, et kuna suvel oli vahepeal kütus odavam, siis septembris tõusid nii maailmaturu hinnad kui ka hinnad Eesti tanklates kiiresti. Lisaks nafta maailmaturuhinnale lisandus probleem diislikütuse kättesaadavusega, mis tegi diislikütuse hinnatõusu suuremaks bensiini omast.

Toiduhindade mõningast langust septembris selgitas Uusküla hooajalisusega, kuna sügisel valmib uus saak.

"Kuigi septembris tõusid kütuse hinnad läbi oluliste emotsionaalsete tasemete, siis kütuse hinnad on kallinenud juba mõned kuud järjest. Võib arvata, et lisaks kütusele mängivad hinnatõusus rolli ka ühekordsed faktorid, mis järgmisel kuul võivad välja taanduda. Nafta hind on maailmaturul ka praegu odavam kui septembris keskmiselt ning on langustrendil, kuigi see langus ei saa tulema ühtlane ning tõusuperioode võib tulla veel mitmeid," ütles Uusküla.

Ka Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et sügise poole vaadates on selge, et hinnakasvu aeglustumist loota ei ole. Peamine põhjus on jätkuv nafta- ja gaasikriis ning ebaselgus Hormuzi väina ümber. Sellele on lisandunud ka huthide tegevus Jeemenis, kes on edukalt blokeerinud laevaliikluse Bab el-Mandebi väinas, mis ühendab India ookeani ja Punast merd ning mida meretransport kasutab väravana, et liikuda Suessi kanalisse.

Praegu sõidab suurem osa kaubalaevu huthide rünnaku hirmus ümber Aafrika. "Läbi kahe väina käib pea üks neljandik maailma meretranspordist ja nende blokeerimine muudab kallimaks mitte ainult nafta ja gaasi, vaid kõikide kaupade hinnad, mis täna meritsi liiguvad Aasiast Euroopasse," kommenteeris Eamets.

Kõige suurema mõjuga on hinnatõusule jätkuvalt energiahindade kallinemine ja sügise edenedes, kui nõudlus kütte ja elektri järele kasvab, hakkavad kasvama ka energiahinnad.

"Eriti valusasti puudutab see neid kohalikke omavalitsusi ja eratarbijaid, kes on panustanud maagaasile, sest gaasihinnad on juba täna väga kõrged ja nõudluse suurenedes Euroopas nad kasvavad veelgi. Kallimaks on läinud ka alternatiivsed kütuse liigid, nagu pelletid ja küttepuud, sest nõudlus neile on samuti kasvanud," loetles Eamets.

Diislikütuse hinna kallinemine jõuab hiljem või varem läbi transpordi kallinemise ka lõpptarbimise hindadesse. "Seega ootab meid sügisel ees inflatsiooni kiirenemine," lausus Eamets.