Kohtunike ühingu hinnangul oleks töövõimehüvitise ettenägemine vajalik kindlustunde loomiseks kohtunikuametit pidavatele või selle valimist kaaluvatele juristidele.

"Teiseks võimaldaks see töövõime osaliselt kaotanud kohtunikel kergemini loobuda kohtunikuametist või võimaldada neil töötada osalise koormusega," märkis kohtunike ühingu esimees ja Tartu ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest.

Kohtunike ühingu hinnangul ei kujuneks kohtunike arv, kellel tekiks vähenenud või puuduva töövõime tõttu õigus töövõimehüvitisele, kokkuvõttes suureks.

"Seetõttu oleks soovitavate seadusmuudatuste kulu riigieelarvele väike võrreldes muudatusest kohtusüsteemile tekkiva potentsiaalse kasuga."

Parrest toob välja, et kohtunike ühing pöördus sama ettepanekuga ka 13. märtsil 2019 tollase justiitsministri Urmas Reinsalu poole. Nüüd soovib ühing Aegilt teada, kas uue (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa) valitsuse tasandil on seda temaatikat arutatud ja millal kavatsetakse eelnõu välja töötada.

Enne 1. juulit 2013 oli kohtunikuna töötamise ajal tekkinud püsiva töövõimetuse korral kohtunikul õigus saada kohtuniku töövõimetuspensioni.

Töövõimetuspensioni suurus oli 100-protsendilise töövõime kaotuse korral 75 protsenti kohtuniku viimasest ametipalgast; 80- või 90-protsendilise töövõime kaotuse korral 70 protsenti kohtuniku viimasest ametipalgast ning 40–70-protsendilise töövõime kaotuse korral 30 protsenti kohtuniku viimasest ametipalgast.

1. juulil 2013 jõustunud muudatustega otsustati kaotada kõik varem ette nähtud eripensionid, sh kohtuniku töövõimetuspension.