Oidsalu oli varem oma blogis kirjutanud, et on suur oht, et riigikaitse arengukava paisub üle Eesti riigi võimaluste ning et enne valimisi tehakse kulutusi, mille hilisemate ülalpidamiskuludega ei arvestata.

ERR-ile ütles Oidsalu, et suurimat ohtu näeb tema selles, et pidevalt täiendatavast arengukavast kujuneb lipp lipi peal, lapp lapi peal dokument.

"Kus iga kaitseväe väeliik läheb oma mingisuguse läikiva kingitusega minema. Natuke sellest aastast mul on jäänud mulje, et kaitsevaldkonnas on jõulud. Igaühele antakse midagi: mereväele 90-meetrised laevad, õhuväele raketikaitse või lennukid, maaväele rohkem tulejõudu," lausus ta.

"Äkki saamegi natuke ülepakutud valimiseelse, kirssidega kõigile arengukava, see on mu põhiline mure, sellepärast et see mõjutab otseselt ka (kaitse)valmidust. Kui me hakkame mingeid trofeevõimeid ehitama, mida mõjusas mahus ei jaksagi kunagi välja ehitada, siis me raiskame ressurssi, mida tegelikult oleks vaja näiteks lahingupäevade arvu kasvatamiseks moonavarude näol," lisas Oidsalu.

Kaitseminister Martin Herem ütles teisipäeval, et kuivõrd oht Venemaalt suureneb, kui sõda Ukrainas peaks lõppema, siis peab Eesti teatud kaitsevõimed väga kiiresti valmis arendama ning võtma riski, et nende ülalpidamine hiljem on veidi keeruline. Hiljem täpsustas ta, et ei usu siiski, et Eesti soetab võimed, mida hiljem ei suudeta üleval pidada.

Oidsalu märkis, et paljude uute kavandatavate võimete puhul puudub Eestil kogemus, kui palju nende omamine võib maksma minna.

"Väga suured laevad mereväele ja raketikaitse ja nii edasi – nende osas meil tegelikult kogemus puudub ja praktika näitab, auditid ka välismaalt näitavad, et pigem läheb prognoositust märksa kallimaks kõik. Tasuks ikkagi natuke samm tagasi võtta ja läbi arvutada pikaajaliselt ka see, et kas me jaksame kõike seda rindele viia?" lausus ta.

Oidsalu sõnul on kaitseväe nägemus, mida Eesti riigikaitse vajab, selle aasta natuke muutunud, ja kuigi seda võib mõista, ei saa selline protsess olla lõputu.

"Küsimus on, et kuidas saavutada see, et järgmine kevad me jälle samasugust protsessi ei näe, kus jälle mingisugune võimepakett lahti võetakse. Ja valimiste eel ikkagi on see risk, et hakatakse panema kõlavaid võimeid arenguplaani loetellu, ilma et oleks tegelikult piisavalt ressurssi pikaajaliselt nende kasutuselevõtuks," märkis ta.