"Erasektorisse tagasi tulles saan toetuda ka teadmistele ja kogemustele, mis mul olid juhtimisest ja äriarendusest enne poliitikasse tulekut, kui tegutsesin ettevõtjana turunduse ja kommunikatsiooni alal," lausus Kaljulaid.

"Olen viimased kaheksa aastat tegelenud välis- ja julgeolekupoliitikaga.
Olen lähtunud sellest, et Eestile on üliolulised väga head suhted kõigi meie liitlaste ja partneritega. Ma ei jõua kokku lugeda kui palju on selle aja jooksul olnud kohtumisi - Euroopa, USA, Laheriikide ja Aasia riikide poliitikute, diplomaatide ning ettevõtjatega," lisas ta.

Kaljulaid ütles, et pole veel lõplikult otsustanud, mida ta edasi hakkab tegema. "Kaalun erinevaid võimalusi ja mõtlen põhjalikult järele. Otsuse teen lähikuude jooksul," sõnas Kaljulaid.

"Olen täis teotahet ja energiat ning valmis 100 protsenti pühenduma järgmistele väljakutsetele, mida elu toob," lisas ta.

Enne Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda astumist aastal 2019 kuulus Kaljulaid 18 aastat Keskerakonda.

2019. aasta riigikogu valimistel sai ta Keskerakonna ridades kandideerides 7303 häälega isikumandaadi. Riigikogu 24. koosseisus oli ta väliskomisjoni liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja riigikaitsekomisjoni esimees.

Kui Keskerakond astus pärast 2019. aasta riigikogu valimisi koalitsioonikõnelustesse Isamaa ja EKRE-ga, teatas Kaljulaid, et lahkub protesti märgiks Keskerakonna juhatusest. Ta üritas nurjata Keskerakonna koalitsiooni EKRE-ga ning selle ebaõnnestumisel astus Keskerakonnast välja.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Raimond Kaljulaid üksikkandidaadina, tegi paremuselt seitsmenda tulemuse 20 643 häälega, kuid ei osutunud valituks.

Kaljulaid kandideeris 2023. aasta valimistel riigikokku, kogus 1817 häält ning osutus valituks. Riigikogus asus tööle riigikaitsekomisjonis ja julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ning on NATO PA Eesti delegatsiooni esimees.