Hans Väre: sebra on ohtlik, kas värvime need kõik üle?
Maanteeamet on hakanud sebrasid pelgama, sest sebra pidavat looma petliku turvatunde ning jalakäija, uskudes oma eesõigust, ei pööra ohutusele enam piisavalt tähelepanu, märgib Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.
Sebra pidi olema ohtlik loom. Hammustab ja viskab seljast maha, kui peaksid püüdma temaga ratsutada. Seepärast polegi neid eriti taltsutatud, ehkki muidu on nad ju hobused mis hobused.
Üsna ootamatult on sebrasid pelgama hakanud ka maanteeamet. Nüüd ei räägi ma muidugi enam Aafrika rohusööjatest, vaid nendest, keda lapsed alles hiljuti oma sõbraks pidasid. Ilmselt peavad praegugi, ehkki maanteeamet enam kampaaniat "Sõber sebra" ei korralda.
Nimelt olevat ka nood teedele maalitud sebrad inimestele ohtlikud. Juba ammu enne seda, kui kogu Eesti hakkas vaidlema Sipsiku tapmise üle, likvideeriti Viljandimaal üks teine triibuline laste lemmik.
See juhtus sügisel Tartu–Viljandi maanteel Kalmetu kooli juures. Kooliperele tuli ülekäiguraja kadumine õppeaasta alguses nagu sahmakas krae vahelt sisse sadavat sügisvihma.
Koolist üle elava liiklusega maantee pole mitte ainult bussipeatus, vaid ka kergliiklustee, mida mööda paljud jütsid tarkust taga nõudmas käivad. Suvise maantee renoveerimise käigus ehitati teeületuskohta küll ohutussaar, kuid valgeid triipe asfaldile ning märke postide otsa enam ei pandud.
Kas keegi unustas midagi ära? Ei. Selgus, et nii oligi plaanitud. Maanteeametil oli muudatusele kaks põhjendust.
Esiteks ei järgi lõviosa autojuhtidest Kalmetul teeületuskohale eelnevat kiirusepiirangut ega aeglusta 50 kilomeetri peale tunnis. Hea, kui 90-lt 70-le tõmbavad. Täiesti ootamatu oli aga see, kuidas maanteeamet otsustas seda probleemi lahendada. Selle asemel, et kihutajaid ohjeldada ja tagada lastele ohutum kooliümbrus, tõsteti käed üles ja eemaldati ülekäigurada.
Räägiti isegi viiekümne märkide maha võtmisest, ehkki need on õnneks senini paigas. Ometi oleks piisanud sellest, kui niikuinii uuenduskuuri läbivale teele oleks ehitatud üks saareke, mis nõuaks autojuhilt väikest ümberpõiget ning sunniks seega kiirust alandama. Puhja sissesõidule selline paunake sel suvel tehti, ehkki muid teetöid seal polnud.
Muide, sarnast suhtumist, et murega tegelemise asemel eelistatakse vooluga kaasa minna, kohtab hämmastavalt sageli.
Poliitikud rikuvad välireklaami reegleid? Kaotame need siis ära! Noored niikuinii tõmbavad kanepit? Teeme selle siis legaalseks! Ega reeglite muutmises midagi halba ole. Tuleks lihtsalt hoolega vahet teha, kas uuendust on vaja seepärast, et see on parem, või seepärast, et me ei suuda vanast korrast kinnipidamist tagada.
Ent tagasi Kalmetule. Või õigemini igasse Eesti linna või asulasse, kus on mõni reguleerimata ülekäigurada. Nimelt oli teine ajend sebra ära koristamiseks see, mida juba kommentaari alguses mainisin. Sebra on ohtlik. Ning seda seisukohta ei jaga mitte ainult maanteeameti spetsialistid, vaid ka liikluspolitseinikud.
Sebra pidavat looma petliku turvatunde ning jalakäija, uskudes oma eesõigust, ei pööra ohutusele enam piisavalt tähelepanu. Nii näiteks olevat kümnest Viljandis hukkunud jalakäijast vaid üks jäänud auto alla väljaspool reguleerimata ülekäigurada.
Statistika vastu ei saa. Küllap just nii ongi, nagu politsei ja maanteeameti numbrid näitavad. Oma empiiriliste autojuhivaatluste põhjal võin aga välja tuua teisegi põhjuse, miks inimesed just ülekäiguradadel auto alla jäävad: sest seal käiakse üle tee.
Neid inimesi, kes kusagil mujal elava liiklusega tänavat ületavad, on kaduvväike protsent. Tõsi, enamasti vaadatakse siis palju suurema hoolega mõlemale poole, ega mõnd autot või politseinikku lähenemas ole, aga kummalisel kombel on ka nende teeületajate hulgas küllalt elupõlgureid, kes kapuutsi ja kõrvaklappidega üsna umbes üle tänava kooserdavad.
Kuid oletagem, et sebrad on tõesti ohtlikud ning Kalmetu kooli juurest oli selle eemaldamine põhjendatud. Miks me lubame siis sellistel surmalõksudel inimesi pea kõikidel linnatänavatel varitseda? Miks me teiste koolide juures ei värvi valgeid triipe mustaks ega korja kokku liiklusmärke?
Kardan, et see meie liiklusohutust kuidagi ei tõstaks. Inimesed hakkaksid lihtsalt suvalistest kohtadest teed ületama – kes lipates, kes liibates. Miks me peaksime siis arvama, et sebra minema ajamine Kalmetu kooli juures midagi ohutumaks muutis?
Muide, üks sebra on Kalmetul siiski alles. Ühest küljest protesti märgiks, teisalt alternatiivse abinõuna panid kohalikud teeületuskoha lähedale põllule puitplaadist välja lõigatud sebra, millele maalitud kiri palub autojuhtidel siiski lapsed üle tee lasta. Iga kord, kui Viljandist Tartu poole sõidan, vaatan nukra loomaga tõtt ja tunnen Kalmetu lastele kaasa, et neil õiget abilist ei ole.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel