"Olukorrast riigis": Pomerantsi tegevust iseloomustab kafkalik huvide konflikt
Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Holger Roonemaa arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" Isamaa eestseisuse liikme Marko Pomerantsi tegevuse üle esindades Eestis Hiina tehnoloogiaettevõtte Huawei huvisid. Roonemaa sõnul on Pomerantsi tegevusse sisse kirjutatud huvide konflikt.
"Viimased poolteist nädalat oleme me peaaegu igapäevaselt lugenud sellest, milline lobitegevus käib Huaweil, kes on endale värvanud PR-ettevõtte Powerhouse´i, mille peamine omanik on Janek Mäggi, kes veel aasta aega tagasi kandideeris Keskerakonna nimekirjas riigikogu valimistel, kes veel aasta aega tagasi oli Jüri Ratase valitsuses minister ja kes pärast seda naasis oma äri juurde. Ja on endale appi palganud ka Marko Pomerantsi, kes on jätkuvalt valitsuserakonna Isamaa eestseisuse liige," rääkis Roonemaa.
Roonemaa sõnul kasutavad Pomerants ka Mäggi oma tutvusi ja mõjusid, et jõuda Huawei jutupunktidega erinevate poliitikute jutule. "Sel nädalal oli täiesti hämmastav kui Isamaa fraktsioon riigikogus kuulas välisluureameti ja riigikantselei ekspertide selgitusi Hiina ja Huawei oludest, siis istus seal ruumis Marko Pomerants, enda sõnul lihtsalt kodanikuna. Minul ei kodaniku ega ka ajakirjanikuna ei ole olnud võimalust selliste kohtumiste juures viibida," lausus Roonemaa.
"See huvide konflikti seis, mis siia sisse kirjutatud on, on kuidagi äärmiselt kafkalik. Erakonna juhatuse liige osaleb oma erakonna fraktsiooni koosolekul esindades tegelikult kliendi huve, mis riigiametite meelest ei tohiks olla Eestis väga hästi esindatud," lisas Roonemaa.
Roonemaa sõnul on Pomerantsi tegevus näide sellest, kuidas Eestis on vajadus lobitegevuse reguleerimise järele.
"See on absoluutselt küüniline, millega Marko Pomerants oma tegevust selgitanud on," sõnas Roonemaa.
Andrus Karnau lisas, et lobistide register võib tõesti olla, aga kui olukord on selline, et Isamaa fraktsiooni juhid riigikogus ei saa aru sellest, et Pomerantsile viisakalt öelda, et sellistel fraktsiooni koosolekutel ei ole sobilik osaleda.
"Sellest lobistide registrist on vähe kasu, kui inimesed, kes on riigikogus fraktsiooni juhid, ei saa aru huvide konflikti olukorrast," sõnas Karnau.
Karnau märkis samas, et poliitikutele niiöelda jahtumisperioodi kehtestamine, mille jooksul ei tohiks nad näiteks ettevõtjana lobitegevusega alustada, oleks Eesti riigile kulukas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov