Miks te lõpuks ikkagi otsustasite võtta vastu peaministri pakkumise hakata kaitseministriks, kuigi te alguses ei olnud selles päris kindel?

Ei olnud kindel ja ega mulle see positsioon täna ka ei tundu väga meeldiv või rõõmus. Aga ma arvan, et keegi peab umbes kuus kuud seda tööd tegema. Ma arvan, et mul on mingid omadused, et ma saaksin sellega hakkama. Võib-olla on enne valimisi minusugusel inimesel seda tööd lihtsam teha. Seda kuut kuud tuleb kindlasti ära kasutada, mitte lasta sellel oodata ja raisku minna järgmiste valimisteni.

Mida te näete, et saate selle kuue kuu jooksul ära teha?

Ma olen seda mitu korda öelnud ja seda on veidi valesti mõistetud. Eks see on minu viga. Meie luurehinnang tegelikult täna – kuigi on öeldud, et see on justkui minu poolt laest võetud... Kui me vaatame, siis kaitseväe juhataja kindral Merilo on öelnud, et 2027. aasta on kriitiline. Erinevad luureasutused Taanis ja Leedus on rääkinud ühest kuni kolmest aastast. Hollandi endine kaitseväe juhataja ja NATO sõjalise komitee esimees admiral Bauer on hiljuti öelnud, et isegi Ukraina sõja ajal võib Venemaa kolme aasta jooksul saada nii tugevaks, et ta võib NATO-t testida. Selle aja jooksul tahaksin mina vaadata, millal see aeg võiks olla. Mitte öelda, et sel hetkel hakkab sõda, vaid vaadata, kuhu meie arengud selleks ajaks viivad. Ja kui need jäävad ohust kõvasti allapoole, siis vaadata, miks nad sinna allapoole jäävad ja kas me saame midagi muuta.

Kuue kuuga ei pruugi saada väga palju asju muuta, küll aga võib selgeks teha, mida tuleks muuta ja mis oleks selle hind. Ma ei arva, et me kuue kuu jooksul väga palju seadusi muudame või hakkame kuidagimoodi kiiremini jooksma. Küll aga tuleks üle vaadata mõned asjad. Võib-olla number üks nendest olekski Balti kaitsevöönd, sest täna see minu hinnangul ikkagi seisab. See küsimus ei ole ainult kraavide kaevamises või betoonpositsioonide maa sisse panemises, seal on ka muid tegevusi. Ma ei julge küll praegu väga palju sõna võtta, sest ma ei tea, kui palju on tehtud, aga mulle tundub, et see seisab.

Õhukaitse väga laias mõttes – mitte ainult see, mis sorti relvi me hangime, vaid milline on meie seiresüsteem ja kuidas elanikkond saab sellest teada või kuidas erinevad riigiasutused üleüldse planeeriksid oma tegevust ja kaitset. Minu hinnangul me peaksime olema selles kiiremad, kas me siis kasutame selleks riigikantseleid või erinevaid ministeeriumeid. Aga mul on sõna otseses mõttes vaja poliitilist toetust ja kommunikatsiooni, et see ei paistaks nagu kaitseministeeriumist tulev hirmutamine, vaid oleks puhas selgitamine. Nii nagu meditsiin räägib täna raskete haiguste ennetamisest ja see ei ole ju hirmutamine.

Te mainisite juba seda luurehinnangut ja seda, et on teatud hulk inimesi, kes ütlevad, et see ohuhinnang on justkui teie enda ohuhinnang. Kuidas siis tulevikus hakkab olema – kas me hakkame otsuseid tegema lähtuvalt Martin Heremi ohuhinnangust või tugineme ikkagi luurehinnangule, mida ei ole teie poolt mõjutatud?

Ma olen üleüldse väga üllatunud sellise küsimuse püstitamise peale. Mitte siin ajakirjanduses, vaid üleüldse. Meie luure – nii kaitseväeluure kui ka välisluureamet – räägib täna, et Venemaa areneb väga kiiresti. Nemad on täpselt samamoodi rääkinud, et mõne aasta jooksul pärast Ukraina sõja lõppu, millal see iganes ka ei juhtu, võib Venemaa panna meid sõjaliselt proovile. Mida ma tahan, ei ole luurehinnangu muutmine, vaid selle paberile kirjutamine sellisel moel, et me saaksime riigiasutustele ja tervele riigile sellest rääkida. Et võrrelda siis nende ettevalmistuste õiget tõusujoont selleks hetkeks ja vaadata, kas me saame paremad olla.

Mulle tundub, et täna paljastub see väga hästi ka paljude inimeste sõnavõttudes, kus me räägime sellest ohust, aga järgmisel hetkel ütleme, et meil on kuus kuud aega, me ei pea asju piisavalt kiiresti tegema. Samade inimeste poolt oli siin mõni aasta tagasi liiga kiire diviisi loomine, liiga kiire oli Ussisõnad (õppus Ussisõnad - toim.), liiga kiire oli tegelikult ka laskemoona, raskerelvastuse ja soomukite hankimine – see kõik oli kuidagi liiga kiire. Mina julgen öelda, et isegi kui Venemaa võib saada kolme aasta jooksul nii tugevaks, siis ei tohiks kuidagimoodi lasta seda kuut kuud raisku minna.

Mina ei hakka loomulikult luurele ette ütlema, aga ma juhin tähelepanu: vaadake nende asutuste sõnavõtte ja aastaraamatuid. Vaadake kaitseväe juhataja sõnavõttu. Ta on öelnud, et 2027. aasta on kriitiline. Kuidas nüüd mina järsku sellega välja tulen? Teine asi, mis puudutab Venemaa tugevnemist: ma ei oska öelda, kust kriitikud võtavad, et see on lambist võetud. Mina olen põhimõtteliselt kaks aastat tegelenud Venemaa sõjalise jõu arendamise ja tugevnemise jälgimisega ning sellekohase nõu andmisega nii eraettevõtetele kui ka natuke Eesti kaitseväele. Minu arvates ei ole siin mitte midagi lambist võetud, seal on konkreetsed arvud taga ja ma olen alati valmis neid esitama erinevate võimete näol.

Kas te olete palunud peaministrilt mingisuguseid erivolitusi?

See on ka hästi huvitav. Ei ole küsinud erivolitusi. Veel kord: selleks, et ma saaksin selle ohuhinnanguga minna erinevate asutuste ja ministeeriumide juurde ning nendega sellest rahulikult rääkida ja lasta neil mõelda, kui hästi nad selleks valmis on, on vaja puhtalt poliitilist toetust. Kui ma hakkan sellistest asjadest praegu rääkima näiteks kaitseministrina, siis öeldakse, et see on hirmutamine. Ei ole, see on teadlik tegevus. See on teadlik riigi tegevuse kujundamine, mitte hirmutamine.

Samas olete te peaministrile esitanud mingisuguseid tingimusi. Kelle poliitikat te siis ajama hakkate? Kas te hakkate ajama Martin Heremi poliitikat, hakkab valitsus ajama Martin Heremi poliitikat või hakkate teie ikkagi valitsuse poliitikat ajama? Mismoodi see siis ikkagi saab olema?

Ma ei saa sellest küsimusest tegelikult aru. Aetakse kaitsepoliitikat. Ma ei saa nõuda riigilt midagi sellist, mida valitsus heaks ei kiida. Ma ei saa öelda, et nüüd olgu päevapealt mingid seadusemuudatused. See ei ole minu teha. Ma olen ikkagi üks osa riigist: kodanikuna, kindralina reservis ja võib-olla mõne aja pärast ka ministrina. Kelle poliitika see on? See on riigi poliitika, valitsuse poliitika ja siis kaitsepoliitika.

Aga kas te juhite kaitseministeeriumi kui kaitseväelane või poliitik?

Kui kaitseminister. Kui soovite panna nimetuse "poliitik" külge inimesele, kes täidab kaitseministri kohustusi, kes on kaitseminister, siis jah, te võite öelda, et kui poliitik. Aga mitte kui kaitseväe juhataja. Selleks on kindral Merilo ja tema töösse ma sekkuda ei kavatse.

Räägime natukene ka teie rollikonfliktist. Kas te ise näete, et teil on rollikonflikt selles mõttes, et olete praegu seotud ühe kaitsetööstusettevõttega? Kuidas saame meie olla kindlad, et kui te astute kaitseministeeriumi uksest sisse, siis jätate need ärihuvid ukse taha?

Seal on kolm vahendit, millesse tõenäoliselt vähe usutakse. Esiteks, ma lõpetan kõik need töösuhted ära. Tänaseks ongi enamus nendest juba lõppenud või ma lähen kohe siit ja allkirjastan lepingu lõpetamise Frankenburgiga. Teiseks on järelevalve. Ma olen väga avatud inimene, ma ei varja mitte midagi ja vastavad asutused saavad ju jälgida, kui ma midagi valesti teen. Kolmandaks eks ma annan endale ka aru, millised need ohud on. See ei ole minu eesmärk. Veel kord: mul oleks olnud üsna mugav elu väljaspool seda väljakutset, milleks on mul vaja teha siin veel mingisuguseid skeeme?

Kordan veelkord, minu mure oli see, kes tegeleb järgmised kuus kuud kaitseministri ametikohal riigikaitsega. Enamgi veel, kui Äripäev küsis seda minu käest umbes kaks tundi enne seda, kui Hanno Pevkur teatas tagasiastumisest, siis mina ütlesin, et ta ei peaks tagasi astuma. Ma ei ole kuidagimoodi sellele ametikohale pretendeerinud, lihtsalt poliitik on tulnud pigem minu juurde.

Kaitseväe varude probleemid olid tegelikult akuutsed juba siis, kui teie olite kaitseväe juhataja ja üks otsustajatest. Kuidas te kavatsete nüüd need probleemid lahendada, kui te varem sellega hakkama ei saanud?

Kui väga täpne olla ja mitte süüdistades teisi, siis need probleemid olid enne mind ja on ka pärast mind. Võib võtta riigikontrolli raportid enne mind, minu ajal ja pärast mind, ning neid võrrelda, need on natukene erinevad. Teiseks, kaitsevägi ja kaitseministeerium on arenenud, mõned kohustused on juurde tulnud. Aga ka võimalusi on juurde tulnud ja kaitseminister Hanno Pevkur on samuti samme astunud, mingid asjad on töös.

Kuidas ma neid täpselt lahendan? Annan endast kõik. Aga üks asi on selge: varude arvestus ei ole tegelikult ainult rahuaja küsimus. Sõja ajal peab kaitseväe juhataja ja valitsus teadma, kui palju mürske on Narva rindel ja kui palju mürske on Võru rindel, et õigel ajal õigesse kohta täiendavaid ressursse saata või ümber jagada. Sellepärast tulebki meil mõelda, kuidas need infosüsteemid, mis on meil täna rahuajal kasutuses, töötaksid ka sõja ajal. Me arvame, et sõja ajal toimub kõik kuidagi lihtsamalt, aga ma arvan, et ei tööta. Võib-olla tuleb täna lihtsalt seda arvepidamist muuta, aga korda tuleb see teha. Selles ei ole mitte mingit küsimust.

Laupäeval mainis peaminister välise partneri kaasamist, et taastada usaldusväärsus kaitsevaldkonnas. Kas te teate, mida see tähendab? Mida see väline partner hakkaks tegema, on teil mingisugust aimu?

Ma olen temaga seda mõtet arutanud, et äkki me peaksime kopeerima rohkem tsiviilmaailma arvepidamist. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on see tihti kaitstud riigisaladusega. Konfidentsiaalsuse tõttu on kõik need infosüsteemid kallid, kohmakad ja raskesti välja ehitatavad. Kogu see tööprotsess on seetõttu aeglustatud, ma ei tahaks öelda takistatud. Võib-olla peaksime need reeglid üle vaatama, et kuidas me saaksime olla efektiivsemad. Kuna me ise, mina sealhulgas, oleme väga kinni informatsiooni kaitsmises, siis äkki oleks mõistlik võtta väljastpoolt, erasektorist keegi, kes vaataks seda kainema pilguga. Sellest ma olengi rääkinud ja see ongi see välisekspertiis. Mitte et me võtaksime kellegi, kes hakkaks kommunikatsiooni tegema.

Aga kas see ei tähenda siis seda, et seesama infovoog võib meile kuidagi ohuks tulla?

Seda me kõik kardamegi, kardab kaitsevägi ja kaitseministeerium. Aga tundub küll üsna totakas, kui me avalikult ostame 36 haubitsat, kõik teavad isegi nende hinda, aga järgmisel hetkel, kui nad kaitseväe arvepidamisse lähevad, siis on nad salajased, me neist enam ei räägi ja tekitame iseendale probleeme. Võib-olla me peaksime sellised reeglid, millel ei ole väga suurt mõtet, hoopiski ümber vaatama. Aga see tahab jälle ametkondadevahelist suhtlemist ja poliitilist tahet, et me neid riske midagi muutes üldse hindaksime ja et siis keegi need riskid ka võtaks.

Kui suurt puhastustööd te hakkate kaitseministeeriumis tegema?

Ma olen seda ka varem öelnud, et mul täna ei ole ühtegi konkreetset nime, keda mina tahaksin välja vahetada. Ma arvan, et mingid muutused toimuvad juba kasvõi sellepärast, et kuskil tuleb ressurssi juurde panna. Aga ma ei ole päris kursis sellega, milliseid muudatusi planeeris juba Hanno Pevkur või kantsler. Ma pean need asjad kõigepealt üle vaatama. Kui keegi arvab, et ma tulen luuaga pühkima ja taga ajama, siis ei, sest meil on need inimesed, kes meil on. Üldjuhul on kaitseministeeriumi ametnikud ja kaitseväelased kõik väga tasemel inimesed.

Kelle te endaga ministeeriumisse kaasa võtate? Kas Kusti Salmi või Veiko-Vello Palmi?

Olen täna üsna kindel, et ei Salm ega Palm tule minuga ministeeriumisse. Nii et kui ma sinna nüüd peaksin minema, siis ma põhimõtteliselt lähen sinna siiski üksi.

Olete neile pakkumise muidu teinud?

Ma olen nendega nendest teemadest rääkinud ja arutanud, aga mul on tunne, et nad ei tuleks.

Kes on järgmine kantsler?

Mul ei ole seda nime. Minu peast ja erinevatest vestlustest on mitmed nimed läbi käinud, aga kuna ma ei ole nende inimestega rääkinud, siis ma ei hakka nende nimesid välja ütlema, see oleks kah inetu.

Miks oli vaja Kaimo Kuusest lahti saada?

Seda peate te küsima peaministri käest. Tema on öelnud väga konkreetselt, et sõltumata ministrist Kaimo Kuusk vabastati ametikohalt.

Aga see oli ju ka teie nõudmine ta vabastada. Mida te selle taga nägite, miks teda oleks ikkagi vaja vabastada?

Ma arvan nii, et kui me hakkame siin arutama Kaimo Kuuse või ükskõik kelle teise tegevust, siis see ei ole õige. Kaimo Kuusk ei ole kurjategija ega kaabakas ja igasugune kirjeldus lisaks sellele, mis on juba toimunud, mõjuks kriitikana. Ma arvan, et ei tema ega tema lähedased ei ole seda väärt, nii et mina seda teemat rohkem kommenteerida ei taha.

Millised on teie plaanid valimistel ja pärast valimisi? Kas te lähete poliitikasse? Kas kavatsete kandideerida riigikogu valimistel?

Napilt kaks nädalat tagasi ma oleksin öelnud, et kaitseministrit ei saa minust mitte kunagi. Olen natuke targem ja ei ütle "mitte iial". Aga seda te näete üsna pea, nimekirjad peaksid lukku minema kuskil oktoobris või novembris, eks te siis näete. Mul ei ole praegu sellist plaani. Muidu ma ei oleks võtnud ka sellist hoiakut, küsides peaministri käest, et kaitseministriks saamisel ei tohi olla eelduseks erakonna liikmeks hakkamine või nende nimekirjas osalemine. Aga täna ma ei ütle midagi, las olla kõigil põnev elu. Näeme oktoobris.

Olete te muidu mõne erakonnaga selliseid vestlusi pidanud, et võib-olla võiks?

Tänastest erakondadest, kes saaksid arvamusküsitluste järgi riigikokku, on peale ühe minuga kahe aasta jooksul rääkinud praktiliselt kõik. Ja nemad kõik teavad minu senist eitavat vastust.