Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et lõke ei ole koht, kus põletada kevadkoristusega kogunenud risu ja rämpsu. Prügi põletamine lõkkes on keskkonnale kahjulik ja hoolimatu tegevus. Suurt osa prügist saab taaskasutada, teatas ministeerium.

Vanadest mööbliesemetest, riietest, jalanõudest, rehvidest, ehitusjäätmetest, värvipurkidest ja muust kasutuks muutunud kraamist tuleb vabaneda õigel viisil. Aiapraht tuleks komposteerida, pakendid viia pakendiringlusesse.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruuli sõnul võib vana rämpsu lõkkes põletamine maal lõppeda sellega, et seal ümbruses ei ole võimalik enam kasvatada mahetoitu või halvemal juhul keegi satub haiglasse.

"Mürgiste ainete ladestumine organismi on pikk protsess ning tervisehädad võivad avalduda alles aastaid hiljem. Reeglina ei oska inimesed arvatagi, mis haiguse on põhjustanud, eriti kui nad ise on enda meelest elanud puhast ja  tervislikku elu," selgitas Pruul.

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on keskkonnaministeeriumi kinnitusel vale.

Eriolukorra ajal soovitab ministeerium püsida kodus ja kui vähegi võimalik, oodata jäätmejaama või avaliku pakendikonteineri külastamisega, kuniks nakkusoht on möödas.

Kui ajäätmejaam on avatud ja on karjuv vajadus jäätmeid ära anda, siis tuleb veenduda, et isikutuvastus käiks võimalikult kontaktivabalt, ja hoida distantsi.