Praegustes eriolukorra tingimustes, kuid mitte ainult, on nii mõnegi ehituslepingu täitmisel ette tulnud erinevaid takistusi – raskused tööjõu ja toodete hankimisel, piirangud ehitusplatsil töötamisel, viivitused seoses kaugtöö tegemisega, probleemid plaanitud alltöövõtjate kasutamisega, kooskõlastuste saamisega jne.

Selliste takistuste tekkimisel on üks võimalikest tegutsemisviisidest teha tellijale ettepanek leppida kokku muudatuste tegemises lepingus ettenähtud tingimustes. Kui tegemist on riigihanke tulemusel sõlmitud lepinguga, peab tellija (hankija) tagama, et muudatus on lubatav ka riigihangete seaduse alusel.

Täitja peab arvestama, et hankijast tellijaga ei saa piiramatult kõiges kokku leppida. Lepingu üldist olemust ei tohi muuta ning teatud juhtudel ei tohi muudatuste maht ületada konkreetseid protsendimäärasid.

Enamkasutatavad FIDIC-u (projekteerimise-ehitamise leping) üldtingimused (1999. aasta punane ja kollane raamat) sisaldavad nii üldist muudatuste tegemise klauslit (alapunkt 13) kui ka üksikasjalikumat regulatsiooni konkreetsemate muudatuste tegemise kohta, aga isegi olukorras, kus FIDIC eristab muudatuse tegemist lepingu muutmisest, tuleb hankelepingu puhul ikkagi arvestada hankelepingute muutmise regulatsiooni riigihangete seaduses ja käsitleda võimaliku lepingu muudatusena kõiki tehtavaid muudatusi.

Muudatuste õiguspärasuse hindamine toimub juhtumipõhiselt. Nende põhimõtetega peab arvestama ka FIDIC-u alusel muudatusi kooskõlastav insener.

Eriolukorra kontekstis on ootuspärane, et hankelepingus soovitakse teha muudatusi FIDIC-u alapunktide 8.4 (d), 8.5 ja 19.4 alusel (ettenägematud takistused tööjõu ning toodete hankimisel epideemiate või valitsuse tegevuse tõttu, avaliku võimu põhjustatud viivitused ning vääramatu jõu põhjustatud takistused) ning juhul kui takistavad asjaolud ka tegelikult esinevad ja päriselt takistusi põhjustavad, võivad muudatused olla riigihangete seadusega eelduslikult pigem kooskõlas.

Samal ajal tuleb kindlasti silmas pidada, et asjaolude osatähtsus võib ajas muutuda - mis on ootamatu või ettenägematu täna, ei pruugi seda enam homme olla.

Nii eri- kui tavaolukorras võib tekkida vajadus alltöövõtja vahetamiseks. Alltöövõtja vahetamine võib näiteks Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate aegkriitiliste projektide puhul olla ainsaks võimaluseks, kuidas projekt valmis saada, mistõttu surve muudatusega nõustumiseks on tellijale suur.

Tellija peab aga arvestama, et isegi kui alltöövõtja vahetamise tingimused on algusest peale detailselt lepingusse kirja pandud ja muudatuse tegemine justkui riigihankeõigusega kooskõlas, võib ikkagi tegemist olla lepingu üldise olemuse muutmisega ja seetõttu ka õigusvastase muudatusega näiteks siis, kui uus alltöövõtja toob kaasa hankelepingu täitmisel kesksel kohal oleva tehnoloogia muutmise.

Miks see oluline on? Kui hankija lubab õigusvastaste muudatuste tegemist, kannab hankija sellega seonduvaid riske ning Euroopa Liidu vahenditest rahastatud lepingu õigusvastase muutmise korral sekkub hilinenud paarilisena tantsu toetusraha kasutamise õiguspärasust kontrolliv asutus, kes võib hankelepingu õigusvastase muutmise korral nõuda hankijalt tagasi 25 protsenti eraldatud toetusest.

Tagantjärgi peetavas kontrollimenetluses ei pruugi aga viited eriolukorrale mõjuda üldsegi sama veenvalt kui hankelepingu muutmise otsuseid vastu võttes. Eriti siis, kui neid otsuseid ei ole piisavalt dokumenteeritud.