Erki Fels ja Priit Lätt: eriolukord riigihangetes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Erki Fels ja Priit Lätt
Erki Fels ja Priit Lätt Autor/allikas: PwC Legal

Vandeadvokaadid Erki Fels ja Priit Lätt annavad ülevaate, mida peaksid riigihangete puhul eriolukorra ajal teadma nii hankijad kui ka pakkujad.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud COVID-19 leviku pandeemiaks, tegemist on force majeure (vääramatu jõu) olukorraga. COVID-19 levik mõjutab ka riigihangete läbiviimist ja hankelepingute täitmist. Alljärgnevalt selgitame lühidalt olulisemaid küsimusi, millega peaksid nii hankijad kui ka pakkujad arvestama.

Lihtsam menetlus

Pandeemia ja eriolukord võib olla alus n-ö erandhanke läbiviimiseks. Kiireloomulise olukorra lahendamiseks saab hanke korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena (Riigihangete seadus (RHS) § 49 lg 1 p 3).

Tegemist on lihtsa menetlusega, mis ei eelda tähtaegade järgmist ega hanketeate avaldamist registris. Samas on väljakuulutamiseta menetlus erand, mida ei tohi rakendada kergekäeliselt.

Erandile tuginemine on lubatav vaid siis, kui tekkinud on äärmine vajadus (nt ohu likvideerimine) ja hankemenetluse tähtajad ei võimaldaks kiireloomulist olukorda tõhusalt lahendada. Näiteks on erandhange lubatav näomaskide soetamiseks, et kaitsta tervishoiutöötajaid.

Lühemad tähtajad

Asjade ja teenuste soetamisel võib hankija lühendada pakkumuste esitamise tähtaegasid 15 päevani, kui RHS miinimumtähtaegadest ei saa kinni pidada. Hankijal tuleb põhjus (vajadus tulla toime COVID-19 levikuga) märkida hankedokumentidesse ja seostada see põhjus konkreetse hankelepingu esemega.

Pikemad tähtajad

Kus olukord ei ole ajakriitiline, tuleks hankijal arvestada konkurentsi efektiivse tagamise põhimõttega.

Pooleliolevates hangetes tuleks kaaluda pakkumuste esitamise tähtaegade pikendamist, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks osa võtta. Viirusepuhang on juba praegu Eesti majandust laastanud ning ettevõtjad vajavad riigi toetavat suhtumist.

Hankelepingu kehtivuse pikendamine

RHS võimaldab pikendada olemasolevaid hankelepinguid, et vältida uue hanke korraldamise vajadust ja tagada tarnekindlus. Hankelepingut võib muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud (RHS § 123 lg 1 p 4).

Selliseks ootamatuseks võib olla ka pandeemia levik Eestis. Muutuda ei tohi hankelepingu üldine olemus, samuti ei tohi muudatuse väärtus ületada 50 protsenti lepingu algsest maksumusest.

Hankelepingu rikkumine võib olla vabandatav

Hankeleping on olemuselt tsiviilõiguslik leping, millele kohaldub võlaõigusseadus. Pakkuja ei vastuta rikkumise eest, kui see on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav vääramatu jõu korral.

COVID-19 ja eriolukorra kehtestamine on käsitletavad vääramatu jõuna. Kui sel põhjusel on hankelepingut rikutud, ei ole hankijal õigus nõuda leppetrahvi ega kahju hüvitamist. Siiski on hankijal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda (VÕS § 105).

Teave struktuuritoetuse saajatele

Teatud kulutused loetakse COVID-19 juhtumi tõttu abikõlbulikuks. Kui seoses eriolukorraga ei suuda toetuse saajad abikõlblikkuse perioodil oma tegevusi lõpetada, siis tuleks esitada toetust andnud rakendusüksusele projekti muutmise taotlus. Rahandusministeeriumi ametlik seisukoht: "Korraldusasutuse seisukoht seoses Covid-19 kulude abikõlblikkusega".

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: