Tartu Ülikooli senat otsustas autasustada Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike. Rahvusülikool tunnustab teda kaaluka panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisse Eestis. Rektor Toomas Asseri sõnul on minister Kiik sihikindlalt seisnud selle eest, et otsustusprotsessides tuginetaks ülikoolide ja teadlaste ekspertteadmistele.

Kiige autasustamise otsus sai teatavaks reedel, 29. mail. On äraspidiselt märgiline, et päev varem oli valitsus arutanud pikalt ja kirglikult, kuidas peaks terviseamet võtma masskasutusse antikehade kiirtestid, mis võiksid näidata, kas inimene on põdenud haigust COVID-19.

Ettevõtjad kinkisid riigile 50 000 sellist kiirtesti. Algatuse eest muidugi siiras tänu. Paraku jätsid kinkijad terviseekspertidega arutamata, millised oleksid õiged testid. Usaldusväärsus ca 80 protsenti ei tekita meedikutes suurt usaldust.

Aga ministrid, kelle eestkõnelejaks on tõusnud üllatuslikult välisminister Urmas Reinsalu, muudkui arutasid, kuidas peavad meedikud neid teste kasutama. Reinsalu rääkis hiljem valitsuse otsusest, et kõnealuste testide kättesaadavust tuleb suurendada ja tõi näiteks sadama, lennujaama, asutused, perearstid. Kindlasti tuleb neile testidele leida rakendus, samm-sammult peab terviseamet valitsuse otsused ellu viima, jagas välisminister terviseekspertidele juhiseid.

Kuid Eesti Perearstide Selts teatas juba aprilli alguses, et nemad kuulavad kiirtestide asjus labori- ja nakkusarste, kes ei soovita meedikutel haiguse kulgu ja levikut hinnata "klaaskuuli" abil. Meie laborimeditsiini ühing ja infektsioonhaiguste selts kinnitasid, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline, kohati ekslik tõlgendada.

Pärisarstide arvamuse kõrvalelükkamine poliitiliste "arstide" poolt tekitab nõutust ja nörritab tervisevaldkonna tegelikke asjatundjaid. Sest tegemist ei ole poliitilise valikuga, mille peavad langetama võimuliidu erakonnad, vaid professionaalse meditsiiniküsimusega.

Miks üldse on kiirtestide küsimus jõudnud valitsuse aruteluks? Oleks nagu mõne ministri isiklik PR-projekt, et raporteerida avalikkusele: otsustasime valitsuses masstestimise korraldamise.

Kui aga valitsus otsustab näiteks raha anda mingi tee ehitamiseks, siis ei aruta ju ministrid, milline on asfaldi koostis või kruusapadja paksus. Ja kui näiteks ministrite ees on RMK-st dividendide saamise teema, siis ei kaaluta, millist metsalangetamise ja väljaveo tehnikat peab RMK kasutama. Nagu ka valitsus ei otsusta, millal võetakse haiglas patsiendilt vereproov veenist ja millal sõrme otsast.

Ent nüüd on mõningaid ministreid tabanud otsekui viroloogiline kirgastumine.

Sotsiaalminister Kiik, kaitseminister Luik ja veel mitmed üritavad juhtida koroonakriisist väljuvaid kolleege valitsuse tegelike teemade poole. Aga võta näpust, need teised arutavad juba kaks kuud, kuidas ja milliseid kiirteste peab kindlasti Eestis kasutama, üritavad tervisevaldkonnale korraldusi jagada, selmet teha seda, milleks parlament on valitsuse ametisse nimetanud. Valitsemiseks.

Ent siinsel mikromanageerimisel, eesti keeles pisijuhtimisel, eriti kui seda tehakse endale võõras valdkonnas, pole tõenduspõhise riigivalitsemisega midagi ühist.