Valitsus surub turule antikehade kiirteste, milleks terviseamet vajadust ei näe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590753900000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Valitsus pressib terviseametile peale nende hinnangul ebatäpsete antikehade kiirtestide lubamist jaeturule. Amet aga ei oma selleks volitust ega näe ka vajadust.

Riigil on alates maikuu algusest käes ettevõtjatelt annetusena saadud 50 000 antikehade kiirtesti, mis aeguvad septembri algul. Valitsuse soov on, et need testid jõuaksid tavainimesteni ja pressib seda soovi terviseametile peale. Terviseamet aga punnib vastu: esiteks on testide usaldusväärsus madal - vaid 80 protsenti -, teiseks pole need mõeldud kodukasutuseks ja kolmandaks on usaldusväärsemad meetodid teadusuuringutes juba kaasatud.

"Valitsuse soov oli, et oleks võimalik inimestel avalikult võimalus teha antikehade kiirteste. Koduseks kasutuseks usaldusväärseid teste Euroopa turule veel lubatud ei ole," sedastas terviseameti juht Merike Jürilo neljapäeva õhtul valitsusest saadud korraldust.

Reinsalu võitlus

Valitsus aga terviseametit ei kuula. Kõige jõulisemalt pressib terviseametile COVID-19 läbipõdemist tuvastavate kiirtestide massidesse lubamist peale välisminister Urmas Reinsalu. Mitte üksnes tema koduerakonna suurtoetaja annetusena saadud teste, vaid antikehade kiirteste kui selliseid. Ta on seisukohal, et turul on olemas ka koduseks testimiseks sobilikud lahendused.

"Teil on valeandmed," teatab ta ajakirjanikule viite peale, et usaldusväärseid koduteste terviseameti teatel Euroopas veel saada ei ole. "Niisugused näpuvere kiirtestid on olemas, neid on tegelikult terviseameti uuringutes ju läbi testitud. Teadusnõukogu juhtprofessor [Irja] Lutsar tutvustas ka oma kiirtesti kontrolliuuringud, ka selle järgi professor Lutsari hinnang oli, et see kontrolltest nendes usaldusvahemikes, mis on olemas, töötab. Nüüd küsimus sellest, kas neid müüa või kas neid avalikesse apteekidesse lubada, siin see loogika oli praegu, et oluline on teha kättesaadavaks, neid teevad professionaalsed meditsiinitöötajad, kuna need kiirtestid on kättesaadavad professionaalsete inimeste poolt kasutamiseks. Mina isiklikult arvan, et mida suuremad võimalused inimestel neid teha on, seda parem," leiab Reinsalu.

Jürilo jääb aga endale kindlaks: koduseks kasutuseks mõeldud antikehade määramise kiirteste EL-i turule veel lubatud ei ole, ehkki nende sertifitseerimine on mõningates laborites tõesti juba käsil ja protsessi läbimisel hoiab ka terviseamet silma peal. Terviseametil endal pole aga pädevustki müügiluba sellistele kiirtestidele väljastada, see regulatsioon tuleb Euroopast.

"Ootus on loomulikult valitsuse liikmetel, et terviseamet võimalikult kiiresti ja jõuliselt siin oleks tegutsenud, kuid siinkohal tuleb öelda, et terviseamet ei ole asutus, kes saaks välja anda meditsiiniseadmele vajalikku sertifikaati," ütleb Jürilo. "Terviseamet ise teostab järelevalvet meditsiiniseadmete üle, nende usaldusväärsuse ja tõenduspõhisuse üle ja seda, kuidas üks meditsiiniseade saab Euroopa turule, on väga täpselt reglementeeritud: seal tuleb läbida kliinilised uuringud, teha vastavusdeklaratsioonid ja seda kõike seetõttu, et see meditsiiniseade tõesti teeks seda, mida ta peab tegema, et tal oleks need omadused, tema tundlikkus, spetsiifilisus oleks paigas ja need annaksid meile õige informatsiooni."

Jürilo sõnul tuleb arvestada ohuga, et kiirtest tuvastab hoopis infot mõne varem läbi põetud haiguse kohta või saab sealt valepositiivse või valenegatiivse tulemuse. Usaldusväärsus on aga oluline, seepärast ei saa ka uisapäisa tegutseda.

Seda kinnitab ka terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai: "Sellised testid ei ole EL-is täna veel lubatud, nende usaldusväärsus on suure küsimärgiga. Alati selliste kiirtestide puhul on nende usaldusväärsuse ja tundlikkuse küsimus üks olulisemaid küsimusi. Kui see jääb märkimisväärselt alla 80 protsendi, ei oma nende kasutamine väga suurt mõtet. Kui inimene saab testi teel teada, et ta on positiivne, aga 50 protsenti on ikkagi tõenäosus, et ta ei ole positiivne, vaid on negatiivne, või vastupidi, 50 protsenti on tõenäosus, et ta ei ole negatiivne, siis ei ole sellisel testimisel ka väga sügavat mõtet. Kui tuvastatakse, et sellisel kodusel kiirtestil on piisav usaldusväärsus, siis loomulikult lubatakse see kohe ka turule. Arusaadav on inimeste soovi ise seda kodus teha, aga praegu paraku sellist võimalust veel ei ole."

Isamaa suurtoetaja annetus

Riik sai mai alguses Tartu ettevõtjatelt, eesotsas Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsillaga, annetusena 50 000 antikehade kiirtesti, mis on aga mõeldud professionaalseks testimiseks, mitte kodukasutuseks. Valitsus tahaks need testid laialdasse kasutusse võtta.

"Valitsuse otsus oli, et nende kättesaadavust tuleb suurendada: sadamas, lennujaamas, asutustes teha kättesaadavaks, perearstidele võimaldama. Samm-sammult peab terviseamet need otsused siis ellu viima," ütleb Isamaa minister Reinsalu. "Mida valitsus pidas mõistlikuks eile, oli see, et on võimalik asutustes tellida kiirtestimist, perearstide ja töötervishoiuarstidega nende kättesaadavust suurendada, ka sadamas-lennujaamas, aga inimestel peaks olema võimalus avalikult testida seal, kus huvi on."

Terviseamet on neist 5000 nüüdseks jupi haaval kasutusele võtnud, ehkki vajadust laiema kasutuse järele ei näe.

"Kuna valitsuse soov on, et kiirtestid oleksid võimalusel ka mõnes testimispunktis inimestel, et siis vabatahtlikuna minna ja lasta end testida, siis tõenäoliselt kasutame neidsamu teste ka selle teenuse tarbeks," möönab Jürilo. "Need on osaliselt kasutusel olnud ühe uuringu käigus, lisaks oleme andnud tervishoiuteenuse osutajatele mõned testid ja planeerimisel on veel üks uuring kliinilise pildi alusel COVID-diagnoosi saanud isikute suhtes, et hinnata nende antikehade olemasolu või mitteolemasolu."

Jürilo selgitab, et populatsioonis haiguse läbipõdemisest ülevaate saamiseks pole vaja iga inimest testida. Selle saab välja selgitada teaduslike meetoditega, ja sellised uuringud ongi käimas.

"Sellesama vastuse saab ka läbi seroepidemioloogiliste uuringute. Selleks, et teada saada, milline on levimus populatsioonis, ei pea igale inimesele antikehatesti tegema, sest levimusuuringute kaudu saab teada protsentuaalselt selle, kas populatsioonis on olnud levimus üks protsent, kaks protsenti või neli protsenti ja nende samade uuringute käigus, mis üleriiklikult praegu käivad, me neid vastuseid ka otsime koostöös teadlastega," kinnitab Jürilo. "Antikehade test on tagantjärele tarkus, et kes on haigust põdenud. Need testid ei sobi haiguse varajaseks avastamiseks."

Teine probleem on, et suursponsori annetatud testid aeguvad septembri alguses. Ka see paneb valitsust terviseametit nende kasutuselevõttu survestama.

"Otsus oli valitsusel see, et kindlasti tuleb leida neile rakendus, mis on riigi käsutuses ja kindlasti tuleb tagada varu ka tulevikuks. See oli otsus, mille valitsus eile langetas," toonitab Reinsalu.

Kiik hoiab terviseameti poole

Ent ka valitsus pole oma seisukohas ühtne. Sotsiaalminister Tanel Kiik nõustub, et kodukasutuseks sobivaid teste turul veel pole.

"Ka parima tahtmise juures tõepoolest ei ole kodus kasutatavat, korralikku, usaldusväärset testi turul. See kindlasti ühel hetkel tuleb, see on aja küsimus," ütleb Kiik. "Kõik nn kiirtestid on mõeldud professionaalse tervishoiutöötaja poolt kasutamiseks. See eeldab, et inimene läheb konkreetse tervishoiuteenuse pakkuja jurude, kodus kasutamiseks mõeldud testi Euroopa turul paraku ei ole."

Kiige sõnul on Euroopa turul umbes sadakond kiirtesti, ent need kõik ongi vaid professionaalseks kasutuseks mõeldud, mis tähendab, et sageli pole neil kaasas isegi verevõtuks vajalikku aparatuuri, mistõttu ka parima tahtmise juures neid kodus kasutada ei saa. Samuti on testid pakitud näiteks 20 kaupa.

Survet annetusena saadud testide kasutuselevõtuks aga pole, väidab Kiik.

"Tervishoiusüsteemis ei lähtuta kunagi sellest, mis on surve, vaid lähtutakse meditsiinilisest näidustusest või vajadusest. Loomulikult, nagu valitsus eile otsustas, siis meie endalt poolt pakume välja kasutusvõimaluse nende antikehade kiirestidele, see on meil järgmisel nädalal veel valitsuses, teeme vajalikud otsused ja liigume sellega edasi. Kas ja mis kuupäevaks täpselt need testid kasutusse saavad, sõltub loomulikult sellest, et kui palju on huvilisi," ütleb Kiik.

Tema sõnul jätkav valitsuses järgmisel nädalal arutelu, millistesse koroonatestimise punktidesse huviliste jaoks ka antikehade testimise võimalus kättesaadavaks teha.

Kas terviseameti peadirektori Merike Jürilo positsioon on kiirtestidega vastutöötamise tõttu ohus? Reinsalu puikleb, kuigi möönab, et lõpuni rahul ta ameti tööga ei ole.

"Kui mul on mingeid küsimusi, siis ma esitan need näost näkku. Minu hinnangul võiks nende kiirtestide osas ja laiemalt testimise kättesaadavuse osas see tempo olla terviseametil kiirem," ütleb ta.

Kiige seisukoht on analoogne: "Selliseid küsimusi ma loomulikult ei aruta kellegagi meedia vahendusel, vaid arutan loomulikult asutuse endaga, asutuse juhi endaga. Oleme neid nõupidamisi teinud ja teeme neid veel. Loomulikult oluline on, et tervise valdkond tervikuna ja valitsus teeksid vastastikku austavat, usaldavat koostööd, sest uus puhang võib olla juba sügisel taas siin ja ka muud tervisekriisid võivad meid ootamatult tabada."

Jürilo ütleb, et tema oma koha pärast ei karda.

"Ei, ma oma koha pärast mures ei ole, seepärast et peadirektori ametiaeg on viis aastat ja tuleb tunnistada, et selle pea kolme aasta jooksul on tehtud vast kuue aasta töö. Töö on olnud väga intensiivne nii kriisi ajal kui ka enne seda," ütleb terviseameti juht.

Tema asi on tagada nakatunute järelevalve ka ajal, mil haigeid iga päev juurde tilgub, hoides oma meeskonna vaimu samal ajal positiivse ja töövõimelisena.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: