Eesti ei muuda ka viiruse laiemal levikul maske kohustuslikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mahajäetud näomask trammis.
Mahajäetud näomask trammis. Autor/allikas: ERR

Kuivõrd teadusuuringud on maskide kasutamise asjus vastuolulised ja vale kasutamise korral tekitavad nad rohkem kahju kui kasu, ei muuda Eesti maske kohustuslikuks ka koroonaviiruse laiemal levikul.

Terviseamet ja valitsus on seisukohal, et Eestis ei peaks maskid olema kohustuslikud, vaid jääma üksnes soovituslikuks haigetele olukorras, kus kodust lahkumine või lähikontakt kellegagi on vältimatu ka siis, kui viirus taas rohkem levima hakkab, kinnitab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp.

"Tervetele soovitame maski ainult väga rahvarohketes kohtades, kus pole distants võimalik," ütleb Sepp, loetles näidetena ühistransporti, kaubanduskeskusi või inimesi, kes teevad paljusid kontakte vajavat tööd, nagu poemüüjad, politseinikud jms.

Sepp tõdeb, et maske puudutavad teadusuuringud on jätkuvalt väga vastuoluliste tulemustega: mõnes leitakse, et maskil on omaette oluline kasutegur viiruse leviku ohjeldamisel, aga on ka risti vastupidiseid.

Sepp ütleb, et kõik sõltub sellest, kuidas maski kanda: kui inimene paneb selle ette õigesti, ei puuduta oma nägu ja viskab ühekordse maski näo eest võttes kohe korrektselt ära, võib sellest abi olla, ent kui maski kanda või utiliseerida valesti, on kahju kasust suurem.

"Kui maske vääralt kasutada, siis on oht kahjuks suurem kui kasu. Seepärast me väga soovitamegi, et ollakse veendunud, kuidas seda teha," ütleb Sepp.

Maskikohustusega Hispaanias nakkus taas tõusuteel

Ometi on Euroopas riike, kus maskikandmine on paljudes situatsioonides kohustuslikuks tehtud. Näiteks ühistranspordis tuleb maski kanda nii Suurbritannias, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal kui ka Kreekas. Kaubanduskeskusesse minnes nõuavad maskikandmist nii Saksamaa, Hispaania, Itaalia kui ka Kreeka. Nõude eiramise eest ootab kopsakas trahv. Üksnes Itaalia pole trahvi kehtestanud, vaid maskita bussi roninud inimene aetakse sealt lihtsalt välja.

Koroonastatistika on nendes riikides erinev ja maski otsest kasutegurit silma ei torka. Kohati hoopis vastuoksa, Hispaanias on nakatumiste arv pärast juunikuist madalseisu taas hoo üles võtnud. Ka Prantsusmaal on nakatumised taas tõusuteel. Itaalias ja Saksamaal on nakkuslik olukord samas praegu rahulik.

Sepp ei oska öelda, kas või kui suurt rolli maskikandmise nõue neis riikides mängib. Ta ütleb, et mask on eeskätt toetav meede, mis järgneb alles kätehügieenile ja respiratoorsele hügieenile (teisisõnu: oma köha ja aevastamisega tuleb kultuurselt ja teisi mitte nakkavalt hakkama saada).

"Kui neid ei täida, pole ka maskist kasu," ütleb Sepp. "Võib-olla on neil kultuuriline eripära tihedateks sotsiaalseteks kontaktideks," pakub ta välja, miks nakatumised osades maski kohustuslikuks teinud riikides taas tõusuteel on.

Miks siis ikkagi osa riike nõuab maske, ehkki nende kasu on kaheldav või valel kasutamisel suisa äraspidine?

"Sõltub riigist. Võib-olla mõnel pool leitakse, et nende kommunikatsioon on piisavalt hea, inimesed on piisavalt teadlikud," pakub Sepp.

Kuna aga terviseamet ei hinda tõenäosust kõiki korrektselt maske kasutama panna kõrgeks, pole Eestis nende kohustuslikuks muutmist kavas, et vältida neist tuleneva ohu kasvatamist.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: