Kõige rohkem vastajaid ehk 37 protsenti valijaid ütles, et referendumi korraldamine pole üldse oluline ning kui sellele liita ka need, kes ütlesid, et rahvahääletus pigem ei ole oluline, arvas kokku 58 protsenti Eesti kodanikke, et tegeletakse mitteolulise asjaga. Referendumi korraldamist peab väga oluliseks või pigem oluliseks 37 protsenti vastajaid ning rahvahääletuse olulisuse kohta ei olnud oma arvamust viiel protsendil vastanutest.

Ainus eagrupp, kelle seas on abielureferendumi korraldamist väga oluliseks või pigem oluliseks pidajate hulk suurem kui kogu asja ebaolulisena nägijate hulk, on noored ehk 18-24-aastased valijad, kelle seas peab abieluhääletust oluliseks 47 protsenti vastanuid, ebaoluliseks 41 protsenti.

Kõigis teistes eagruppides peab rahvahääletusega tegelemist ebaoluliseks selgelt üle 50 protsendi vastanuid ning üle 75-aastaste valijate seas peab referendumi korraldamist kas üldse mitte või pigem mitte oluliseks 72 protsenti vastajaid.

Ühiskonnas on abielurahvahääletuse olulisuse küsimuses veel üks selgelt eristuv lõhe - eestlased ja muust rahvusest kodanikud. Eestlaste arvestuses ulatub nende hulk, kes peavad seda üldse mitte või pigem mitte oluliseks, üle 60 protsendi, aga muukeelsete elanike seas on ülekaalukalt kõige enam neid, kes peavad referendumiga tegelemist kindlalt oluliseks teemaks – 40 protsenti. Liites viimasele need, kelle meelest on referendum pigem oluline, peab selge enamik – 54 protsenti - muust rahvusest kodanikke referendumit oluliseks.

Kõigi vastajate peale kokku hääletaks praegu 46 protsenti valijaid selle poolt, et abielu oleks mehe ja naise vaheline liit, vastu hääletaks 27 protsenti kodanikke ning rahvahääletusest ei võtaks osa viiendik ehk 21 protsenti küsitletuist.

Täismahus ülevaadet uuringust saab lugeda Eesti Päevalehest.