Siseministeerium valmistab ette relvaseaduse muudatusi, samal ajal kui seaduskuulekad relvaomanikud loodavad, et avalik arvamus ei muutu nende suhtes vaenulikuks.

Lihula tulistamise järel alustas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kõigi 26 000 relvaomaniku eluviisi ja käitumise kontrollimist. Tänaseks on 90 protsenti omanikest üle vaadatud, töö jätkub. Relvaloa kehtetuks tunnistamise menetlus on käimas või lõpetatud neist mõneteistkümne suhtes. PPA juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul on nende puhul tegemist kas lähisuhtevägivallaga, alkoholiprobleemidega või etteteatamata kontrolli käigus avastatud hoiutingimuste nõuete rikkumisega.

Siseministeeriumis käib töö relvaseaduse muutmiseks. Muudatused lähtuvad eelkõige Lihula laskmise õppetundidest – kuidas sai konfliktse käitumisega isik seaduslikku relva omada.

"Siseministeerium on algatanud eelnõu väljatöötamise relvaseaduse muutmiseks. millised muudatused seal täpsemalt tehakse, selgub lähemate kuude jooksul," ütles Proosa.

Eesti praktikalise laskmise kohtunik Dmitri Udras loodab, et juhtumid Lihulas ja Lasnamäel ei muuda ühiskonda vaenulikuks kõigi seaduslike relvaomanike suhtes.

"Tulirelv oli üks meie vabadustest, mida me saavutasime 90ndatel. Kui me tahame jälle elada totalitaarses ühiskonnas, kus kõik on kontrolli all, see on üks võimalus," ütles Udras.

Eestis on ligikaudu 26 000 seaduslikku tulirelvaomanikku, kelle käes üle 50 000 relva – neist suur osa jahirelvad.