Karin Lõhmuste: kuidas realiseerida loomemajanduse kasutamata potentsiaali? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Karin Lõhmuste
Karin Lõhmuste Autor/allikas: EAS

Nii nagu kogu majanduses, on kriisi ajal löögi all just väiksemad (loome)ettevõtted, millel puuduvad varud ja võimalused, et pikka sissetulekuta perioodi üle elada, kirjutab Karin Lõhmuste.

Loomemajanduse mõistet kuuldes kangastub paljudele inimestele kaunis kleit või disainerkõrvarõngad. Tegelikult peitub selle sõna taga oluliselt suurem hulk valdkondi ning väga suur ja paljuski veel kasutamata majanduslik potentsiaal.

Loomemajanduse valdkondade piirid on hajusad, sest haakuvad ja põimuvad paljude teiste valdkondadega. Lihtsustatult võib öelda, et loomemajandusega on tegu siis, kui kohtuvad looming ja ärilised eesmärgid.

Loomemajanduse valdkonnad Eestis, Autor/allikas: EAS

Kõik need valdkonnad on erinevad nii oma äri- ja tegevusmudelite kui ka majandustulemuste ning eksporditulu poolest. Märkimisväärselt heade tulemustega on need loomesektorid, mis on tihedamalt läbi põimitud teiste majandusvaldkondadega nagu näiteks disain ja tootmine, puidutööstus ja arhitektuur, etenduskunstid ja muusikasündmused ning turism.

Loomemajanduse rolli Eesti SKT-s on aga raske hinnata, sest paljud olulise, st lisandväärtust tõstva loomekomponendiga ettevõtted on ennast äriregistris defineerinud mõne teise tegevuse alla.

Näitena saab välja tuua pehmemööbli tootjad, mis äriregistri järgi on küll tootmisettevõtted, aga peamiseks müügiargumendiks on siiski disain - ei ekspordita ju vedrusid ega vineeri, vaid disaini selle esteetilises ja funktsionaalses unikaalsuses.

Miks on loomemajandus oluline?

Loomemajandus on ühelt poolt oluline kultuuri edasikandja ja kättesaadavaks tegija, kuid väikese Eesti puhul on vähemalt sama oluline ka võimekus loomingut eksportida ning luua ja hoida töökohti.

Selleks, et riigi majandus saaks kultuuri toetada ja elus hoida, võiksid panustada kõik loomesektoris tegutsevad inimesed läbi ettevõtlikkuse. Loomesektori kanda on aga ka veel üks tähtsam ülesanne – suurendada innovaatilise, omanäolise ja nutika sektorina riigi maine kasvu, mis omakorda kasvatab välismaailma huvi meie teiste sektorite ja eluvaldkondade vastu.

Näiteks nii on Jaapanis paljudele tuntud lauljanna Mari Kalkun, Hiinas töötav näitlejanna Anita Smirnova, Saksamaal üha tugevamalt kanda kinnitav Ampler Bikes ja erinevad ühingud, sealhulgas näiteks "Teneti" Eestisse toonud North Star Film Alliance on kõik omamoodi Eesti saadikud maailmas. Nende tegevusel on positiivne mõju, mida on raske täpsetesse numbritesse panna, kuid mille tähtsust ei tohiks alahinnata.

Üks parimaid näiteid algselt vägagi loomesektorile omase disainmõtlemise kandumisest teistesse sektoritesse on protsessidisain. See on sisuliselt loov ja paindlik, aga eesmärgipärane lähenemine muuhulgas ka äriprotsessidele või organisatsiooni strateegilisele juhtimisele tervikuna.

Tänavuse ettevõtluse auhinna konkursi disainirakendaja kategoorias kandideeris mitmeid ettevõtteid, mis jäid silma sellega, et lisaks tugevale toote või teenusedisainile tegelesid nad põhjalikult ka protsessidisainiga.

Sügava mulje jättis tutvumine ventilatsiooniseadmete tootja ETS Nord AS-iga, kus disainmõtlemise väljendusena hakkab läbimõeldud toodete kõrval silma kogu ettevõtte toimimise ja tootmise korraldus.

Ühtegi süsteemi ega mõtteviisi ei ole kasutusele võetud lihtsalt rakendamise või kauni sertifikaadi pärast, vaid läbimõeldult ning lõpptarbija maksimaalset heaolu silmas pidades. Tehas ise on sama puhas, korras ja loogiliselt üles seatud, kui suurköögid, kuhu ventilatsiooniseadmeid müüakse ning tulemuseks on edukas, jätkusuutlik ja ekspordivõimeline ettevõte.

Räägime kriisist

Kuigi COVID-19 kriis on mõju avaldanud kõigile, on mõnes valdkonnas olukord parem, kui teises. On neid, kelle tegevus ja plaanid on pandud teadmata ajaks praktiliselt seisma. On neid, kes oma plaanid ellu viivad, kuid ilma igasuguse kasumita ning lisandunud on hoomamatu arv töötunde, et tegevusi viimasel hetkel ümber koordineerida.

Nii nagu kogu majanduses, on kriisi ajal löögi all just väiksemad (loome)ettevõtted, millel puuduvad varud ja võimalused, et pikka sissetulekuta perioodi üle elada. Raskes olukorras on ka vähe abi nõuandest: proovi eksportturul!

Välisturgudele sisenemine on pikk protsess, mille alguses on vajalikud investeeringud ning kasumi suurus ja selleni jõudmine on mõneti prognoositav, kuid mitte kindel. Kahjuks on väiksemate ettevõtete puhul tavapärane muuhulgas see, et omanikud ei maksa endale palka ka headel aegadel ning tulusid ei kajastata alati üleliia täpselt.

Majandusaasta aruannetes puudub tihti info selle kohta, et tegelikult teenitakse ka eksporditulu. Just need andmed oleksid aga riigile abiks ja suunanäitajaks, miks, kuidas ja millisel määral tuleks väikeettevõtteid kriisis aidata.

Positiivne on aga näha, et kõikide raskuste kiuste on paljud ettevõtted ja ettevõtmised teinud läbi arenguhüppe ning leidnud viisi kriisiga toimetulekuks. Mõeldakse suuremalt ja julgemalt.

Saame rõõmuga näha, et koroonasügisesse tõid siiski positiivseid elamusi näiteks PÖFF-i filmid, mis olid tänu heale ettevalmistusele ning spetsiaalsele veebiplatvormile kättesaadavad ehk laiemalegi publikule kui varem.

Maailmakuulus Eesti Filharmoonia Kammerkoor on liitunud EAS-i Strateegia Praktikumi programmiga, et leida ja ehitada üles ärivõimalusi, sealjuures rikkumata ja kommertsialiseerimata oma olemust.

Kolmkümmend muusikaettevõtjat läbis 2020. aasta suvel rahvusvahelise digiturunduse kursuse ning häid näiteid õppimisest, arengust, uute võimaluste leidmisest ja digitaliseerimisest on veel ja veel.

Kuidas edasi?

Peamiseks probleemiks loomesektori ettevõtete puhul kipub olema siiski mitte teadmiste või oskuste puudumine, vaid asjaolu, et loomine võtab suurema osa ajast ning organisatsiooni, ärimudeli, teenuste ja brändi arendamise jaoks lihtsalt ei jätku ressurssi.

Loomemajanduse ekspert David Parrish on soovitanud äriprotsessidele läheneda samamoodi kui loomingule. Kui aga see ei õnnestu, on võimalus kutsuda appi keegi, kelle tugevuseks on just äriline pool ning usaldada tüütud, kuid hädavajalikud tegevused temale.

Mõelgem selle peale, kas siseturu konkurent võiks välisturgude vallutamisel pigem partneriks olla, või kas oleks ehk aeg enda ettevõte atraktiivseks teha ja pakkuda välja potentsiaalsetele investoritele?

Kas ehk minna oma äriideega teise sektori ettevõtte juurde ning arutleda koos toimetamise võimaluste üle või otsida koostöös senisele ideele parendusi ja jätkusuutlikkust? Võimalik, et sellisest koostegutsemisest sünnib nii mõnigi spontaanne ja uudne lahendus.

Peljata ei tasu koostööd ka riigiga. EAS on loomeettevõtetele abiks erinevate toetus- ja arenguprogrammidega. Viime läbi palju erinevaid koolitusi ja veebiseminare, mis käsitlevad teemasid alates konkreetsetest sihtturgudest ja -riikidest, ettevõtte arengust kuni intellektuaalomandi kaitseni. Kui sul on hea plaan, millele soovid pühenduda, siis leiduvad meil ka inimesed, kes aitavad selle läbi mõelda ning edasised juhtnöörid kätte anda.

Tammsaare on öelnud: "Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema". Seega on viimane aeg mõelda, kuidas on võimalik edasi minna nii, et oleks rõõm loomisest, aga ka leib laual, tuba soe ja tundmatu tuleviku eest pisutki kindlustunnet.

"Iga loov mõte on teatud määral hullumeelne mõte, sest tema eeldab, et ei millestki võib midagi luua," õpetas Tammsaare. Usun, et kriisist välja ja kodus ning kaugemal edukaks saab meid teha vaid süstemaatiline (koos)töö.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: