Rail Balticu ja Pärnu Lennujaama valmimine lähima viie-kuue aasta jooksul annab Pärnule täiesti uue geograafilise positsiooni – kiired rongiühendused Tallinna, Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga ning lennujaamaga üle kogu maailma loovad Pärnust tähtsa sõlmpunkti ja tõmbekeskuse.

Pärnu peab selleks ajaks olema valmis seda rolli täitma, mitte ainult suvise kuurortlinnana, vaid ka aastaringselt toimiva kultuurikeskkonnana.

Loovpealinna initsiatiivi idee on rakendada kogu Pärnu potentsiaali – koondada ühtse egiidi alla uudseid ideid elluviiv loov kogukond siit ja mujalt. Pärnu on siinkohal ka näide, sama kontseptsiooni võib rakendada regionaaltasandil igas teises Eesti linnas. Regionaalarengu tasandil – Eesti äärealadel peitub terav oht getostuda, nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Pärnu seni avastamata tugevused

Eestikeelses Wikipedias võib leida sõna start-up alt kirjelduse – idufirma ei ole päris firma, kus teatakse, kuidas raha teenida, vaid grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi.

Täpselt samuti ei ole praegused noored - või miks ka mitte eluteel uue raja valinud täiskasvanud - veel päris kunstnikud, kirjanikud, näitlejad, muusikud, fotograafid, sportlased või ettevõtjad. Nad alles otsivad selleks võimalusi. Tihtipeale ei tea nad, kust alustadagi, et leida oma ideele arukaid kaasamõtlejaid, võimalikku rahastust või lihtsalt asjatundlikku julgustust idee teostamiseks.

Pärnul puudub selgepiirjooneline identiteet. Tallinn on pealinn, kohalik Ameerika, kõikide võimaluste maa, kuhu nii noored kui ka vanad tegusad inimesed koonduvad. Tartu on pidevalt arenev liberaalne ülikoolilinn, mille panust hindab ühiskond kõrgelt nii kultuuri kui ka hariduse valdkonnas.

Pärnu suvepealinna tiitel kahvatub kahe suurema venna kõrval oma hooajalisuses ja ambivalentsuses. See ei ole tingimata halb ja kindlasti pole tegemist järjekordse virinaga, kuidas siin linnas midagi huvitavat teha ei ole. Vastupidi: me näeme siin sajandi võimalust.

Pärnu seni avastamata tugevused on tema kompaktsus, talvise aja vaimu tervendav (loovtööks sobilik) suhteline vaikus, unikaalsed, kuid paraku tühjalt seisvad kinnisvaraobjektid ja muidugi geograafiline asukoht, millest kahjuks senimaani on enim kasu lõiganud sügise saabudes kärmelt lahkuv suvitaja.

Kindlasti saab Pärnu tugevuste nimekirja veel omajagu pikendada, kuid teadagi sünnivad parimad ideed avatud koostöös, nii et jätkem siinkohal veel vaba mõtteruumi.

Kindel on see, et loomingulise ja tegusa kogukonna koondamise, kaasamise ja ühistegevuse võimendamise saab pöörata oluliseks osaks linna arengumootoris. Küsimus on, et milline on parim raamistik, mis loob võimalusi koostööks, oleks paindlik ja avatud, vaimu lämmatavast bürokraatiast vaba, kohalikust kuulujutufolkloorist läbi imbumata, samal ajal vaatlejale läbipaistev? Lisaks – milline on suurprojekti elluviimise metoodika?

Kui käivitame linnas selliselt toimiva organi, siis eristab see meid mitmetest teistest ning annab teatava eelise, edumaa. Tulevikus käsitleme linna arenguga seonduvaid küsimusi justkui start-upe, aga raha asemel on keskne väärtus "ennenägematud loovad projektid kunsti, spordi, äri, muusika, teeninduse jne valdkondades".

Kohalikel omavalitsustel on siinkohal nii ettevõtlusest kui ka iduettevõtluse maailmast palju õppida. Loovaid inimesi meelitab (nagu äriski) administratiivtegevuse lihtsus – lähen sinna, kus mul on lihtne oma mõte teoks teha, kus on selleks parimad võimalused! Pärnu Art Basel, Paikuse Silicon Valley, Kihnu Olümpiaregatt, Audru Vormel 1 etapp – miski pole võimatu.

Mõõdetav kasutegur

Erinevalt ettevõttest peab rahalise kasu asemel olema linna edu mõõdupuu hoopis sisulist väärtust loovate inimeste, ideede ja tegude rohkus. See mõõdetav kasutegur saab tekkida ainult mõtlemisele, loomisele ja tegutsemisele avatud keskkonnas. Pärnu linnast võib saada Eesti esimene omalaadne loominguline inkubaator. Muutub kogu linnajuhtimise kontseptsioon, start-upidele omane innovaatilisus ja avatus toob linna uusi ideid ja inimesi.

Eesti Loovpealinna väärtused on kogukond, koostöö ja maailmamõõde. Kuid enne, kui panna liikuma rong, tuleb ehitada rööpad. Toetava töögrupina seisame kogukonna kõrval mitte ainult plaanides, vaid ka elluviimises. Ükski väärt idee ega püüdlus ei tohi takerduda bürokraatias ega kohalikus vägikaikavedamises, vaid peab leidma enese ümbert erinevate valdkondade arukad pead, kelle toel kasvada ja areneda tegudeks.

Loovpealinna töögrupp saab kaasava ideekorjega kaardistada eri huvigruppide mõtted ja püüdlused, mille hulgast valitakse välja enim eesmärki teenivad ja enim kattuvad-haakuvad ideed edasiseks ühiseks arenguks. Edasi peame leidma valdkondadele ja projektidele juhid, aitama leida rahastuse, kaastegijaid ja toetama tegevuste elluviimist ühtse meeskonnana.

Pärnu vajab Loovpealinna – linna kui start-upi käivitamiseks ka toimivat Loovlinnakut või Loomevabrikut – interdistsiplinaarset keskust, kus kohtuvad eri kultuuri- ja eluvaldkondade tegijad, eri generatsioonid, konseptsioonid, ideed ja tegelikkus.

Seostub mõte ja käeline tegevus, kujuneb universaalne, terviklik maailmavaade ja rakendub igakülgne sotsiaalne aktiivsus. Visioon ja eesmärk on ühtlasi tuua Pärnusse uut mõtlevat ja loovat inimressurssi üle Eesti ja ka rahvusvaheliselt.

Pärnu Loovlinnaku omapäraks võib olla eri loovinstitutsioonide süntees, ühendades endas rahvusvahelise residentuuri, noortekeskuse, loomemajanduse, vabaaja- ja kultuurikeskuse.

Loovlinnakus toimuvad loengud, workshopid, võistlused, seal asetseb kaasaegne kunstigalerii, asub kinoklubi väärtfilmide näitamiseks, kohtumisteks filmiloojate-produtsentidega, näitlejate- ja promootoritega; kindlasti annab nõnda tõmmata Pärnusse rohkem juba Eestis toimuvate suurte rahvusvaheliste festivalide (nt Jazzkaar, PÖFF, Prima Vista, Baltoscandal jt) peaesinejaid.

Linn võib osaleda ettevõtmises ka visionäärse noorsootööga – doteerida tasuta huviharidust vähekindlustatud peredest noortele erakapitali osalusel, võimaldamaks huvilistele kõrgekvaliteedilist loovat tegevust ja haridust.

Linnakus toimib vabaajakeskus, kus on hästi varustatud stuudiod ja töökojad professionaalsete juhendajate-meistritega. Prooviruumid bändidele, tantsijatele jne. Loovlinnak teeb tihedat koostööd Pärnu linna rajatud noorte innovatsioonikeskuse ja Pärnumaa Arengukeskusega, mis aitab sillutada teed loomingulise ja ettevõtlusmaastiku vahel.

Kindel osa on kõrghariduse kaasamisel – eesmärk on tuua linna tudengid ja eri kõrgkoolide esindused, rahvusvaheline know-how, luua eri kõrgkoolide toimiv koostöömudel, füüsiline ja vaimne kultuuri- ja haridusruum, mis arvestab Pärnu tingimuste ja vajadustega.

Esialgu avavad ülikoolid Pärnus koostöös TÜ kolledžiga oma mooduleid, hiljem juba looverialasid ja oma kolledžeid. Loovlinnaku ruumides avatatavates töökodades toimib Baltikumi (ja Põhjamaade) kõrgkoolide ühine suve- ja talveakadeemia, mis on avatud eri ülikoolide tudengitele ja õppejõududele. Juhtroll selles on TÜ Pärnu kolledžil.

Sellest kujuneb järk-järgult välja Eesti, Balti- ja Põhjamaade kõrgkoolide residentuurikeskus, kus saavad üheskoos töötada eri valdkondade loovisikud.

Loovlinnak ei pea olema ainult ühes kohas – ideaalis oleks üle linna asetsev loovstuudiote võrk, millise saab käivitada linnale kuuluvatel tühjadel pindadel.

Ville Jehe tõstatas hiljuti sama küsimuse üles Tallinnas seoses linnaruumi getostumisega, soovitades sarnaselt anda julgelt tühjad seisavad pinnad loovinitsiatiivide kasutusse ilma juhisteta, mis seal konkreetselt peab hakkama toimuma.

Ühiskondlik loovressurss toimib isetekkeliselt ja ilma järelvalvemehhanismideta, loovus on kirg ja vajadus luua uut ja enneolematut ühises sünergias ilma piiranguteta; samas on vajalikud teatavad elementaarsed majanduslikud-ruumilised eeldused, vahendid. Nende pindade täitmine toob Pärnu linnapilti aktiivset elu ja tegevust aastaringselt.

Loovinimesed, -kollektiivid saavad soodsalt rendile kasutamata ruumid ja saavad võimaluse oma ideid ja tegevusi piiramatult viljeleda. Nad panustavad Loovpeallinna initsiatiivi ideede teostusega, isikliku tööajaga, ruumide ja töökodade sisustusega, lisarahastusega avalikest fondidest, ruumides läbiviidava programmiga ning aktiivse Loovpealinna initsiatiivi edasikandmisega.

Lisaks kaudsele panusele toovad tegevused linnale mõõdetavas mahus sihtkohaturismi arenguks tarvilikku meediakajastust, hinnanguliselt sadade tuhandete eurode ulatuses lisaväärtust aastas.

Hea aeg alustamiseks

Koroonaaegne ja -järgne maailm seab elule meie ümber uued väljakutsed. Pärnu ei vaja juurde niivõrd toitlustusasutusi ja peopaiku, kuivõrd aktiivset, sündmusi ning elamuskogemuse võimalusi täis linnaruumi. Praegu on väga hea aeg selle kõigega alustamiseks, seisakule järgneb kiire tõus ning igasugused investeeringud ja algatused annavad märgatavaid tulemusi palju kiiremini.

Uute formaatidega kaasatakse eri vanuse- ja sihtgruppe. Kasvatatakse linnakodanikes huvi kaasaegse professionaalse kultuuriruumi vastu. Professionaalidele-tegijatele luuakse võimalused kohtuda vahetult publikuga, teiste autoritega valdkondadeüleselt kodu- ja välismaalt ning luua pinnas edasiseks koostööks. Pidevas otsingulises protsessis hoitakse üleval intellektuaalne pinge ja loominguline keskkond, mis on kõigi eluvaldkondade arengu tingimuseks. ​