ERR-i portaalis ilmunud loos "Kohtupidamisest koroonaajal" küsib vandeadvokaat Vahur Kivistik, miks kohtupidamine Tallinnas jätkub, kui valitsuse korraldusega on siseruumides kehtestatud piirangud?

Juba möödunudkevadise eriolukorra ajal edastas kohtute haldamise nõukoda selge seisukoha – kohtupidamine peab Eestis igal juhul jätkuma. Soovitus oli saalis peetavate istungite asemel kasutusele võtta alternatiivseid menetlusvorme, samuti peeti oluliseks hoida tervist ning vältida viiruse levikut kohtunike, kohtuteenistujate, menetlusosaliste ja teiste õigusemõistmisega seotud inimeste seas.

Samas rõhutati ka kevadel, et vajadusel otsustab kohus istungi pidamise igas konkreetses asjas asjaoludest lähtuvalt.

Kuigi jaanuaris 2021 ei ole riigis eriolukorda, lähtub kohus oma töö korralduses jätkuvalt sellest, et hoida menetlusosaliste tervist. Väga palju kohtuasju lahendatakse jätkuvalt kirjalikus menetluses, võrreldes kevadega kasutatakse kordades rohkem virtuaalistungeid. Kui üldmenetluses istungid saalis ka toimuvad, siis sageli hübriidistungina, mis tähendab seda, et mõned menetlusosalised on saalis, teised aga osalevad video teel.

Samas peame kahetsusväärselt tõdema, et kõik advokaadid ei ole nõus virtuaalistungitel osalema, kuigi just advokatuur kutsus kevadise eriolukorra ajal kohtuid ja uurimisasutusi üles mitte lükkama kohtuistungeid ja menetlustoiminguid edasi, vaid asuma aktiivsemalt kasutama nende läbiviimiseks uuenduslikke tehnoloogilisi vahendeid. Igal juhul peab kohtunik leidma viisi, kuidas edasi talitada.

Samuti on tähtis rõhutada, et kohtute igapäevane töö lähtub väga rangelt terviseameti ja valitsuse soovitustest ehk et mõistagi peavad kõik kandma kohtumajas maski, lisaks on kasutusel pleksiklaasist vaheseinad. Kuna enamik paljude menetlusosalistega istungitest toimub Harju maakohtus, ei ole väheoluline ka meelde tuletada, et tegemist on uue majaga, kus on väga hea ventilatsioon.

Vandeadvokaat Kivistik viitas oma artiklis ka sellele, et kohus ei täida valitsuse korraldust, sest Tallinnas ja Harjumaal on keelanud avalike ürituste korraldamine siseruumides.

Faktitäpsuse huvides olgu öeldud, et tulenevalt korrakaitseseaduse paragrahvis 58 sätestatust ei ole kohtuistung avalik koosolek ega avalik üritus. Kohtuistungi lükkab kohtunik edasi siis, kui selleks on mõjuv põhjus, sellekohase otsuse teeb iga kohtunik oma menetlustes individuaalselt.

Kohtunikud ja kohtu töötajad peavad menetlusosaliste tervist oluliseks ning kõik füüsilised istungid kaalutakse põhjalikult läbi. Samas töötame kõik igapäevaselt selle nimel, et kohtupidamine Eestis jätkuks.