Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul näitavad nii Tallinna Sadama kui ka näiteks Mati Alaveri kaasused selgelt, et kohtupidamise avalikkuse praegune regulatsioon on laialivalguv ja puudulik. Nüüd on aga riigikohtu esimehe pooleteise aasta eest veerema lükatud muutuste vanker seaduseelnõuks vormumas.

"Selles teemas on nii palju vaidluskohti. See ongi avalikkus vs isikuandmete kaitse. Seal on mõlemad kaalul ja huvid on kaalul ja leida seda õiget tasakaalupunkti, see võtabki aega. See ei ole nii lihtne. Aga ikka kuidagi väga pikalt on see asi läinud," rääkis Kõve "Aktuaalsele kaamerale".

Justiitsministeerium on Kõvega ühel meelel. "Teema algatas riigikohtu esimees, kes eelmise aasta alguses kutsus kokku kohtute, õigusasutuste ja ajakirjanduse esindajate ümarlaua ning asju lahates me leidsime tõepoolest, et kohtupidamise avalikkuse reegleid peaks üle vaatama, ühtlustama, kohendama, parandama," ütles justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep reedel ERR-ile.

Peep tõi muudatuste esimese põhjusena välja põhiseaduses sisalduva nõude
kohtupidamise avalikkusele. "Aga kuidas seda täita, kui meil umbes
kolmveerand kohtuasju lahendatakse üldse kirjalikus menetluses - pole istungit, pole avalikku kuulutamist. Seda vist ei asenda tänane olukord, kus menetlusosalised saavad [kohtumaterjalidele] ligi, aga avalikkusele avaldatakse hiljem ainult jõustunud lahend. Kas see on päris põhiseaduspärane? Ilmselt ei ole," rääkis ta.

"Kohtupidamise avalikkus on printsiip, mis hoiab ära, et kohtus valskust ei tehta, see kasvatab usaldust kohtusüsteemi vastu, annab avalikkusele teadmise, mis süüasju või milliseid vaidlusi kohtus arutatakse. Kohtulahendid on seadusloome kõrval ka õiguse allikas. Seetõttu me tahaksime teha paremini kättesaadavaks kõik lahendid ka siis, kui nad veel jõustunud ei ole või kui nad hiljem tühistatakse," ütles Peep.

Tema sõnul on arutuse all, kas avaldada terve kohtulahend või ainult resolutsioon ja anda kohtuotsuse jõustumiseni ligipääs ainult õigustatud huvi alusel, üksikpäringute korras. "Meie praegune arvamus on küll, et peaks algusest peale avaldama kohtulahendid tervikuna - loomulikult koos märkega, kas tegemist on jõustumata, jõustunud või tühistatud lahendiga. "See on üks selliseid suuremaid muudatusi," ütles justiitsministeeriumi asekantsler.

Menetlusseadustikke plaanitakse ühtlustada

Teise suurema põhjusena muudatusteks nimetas Peep menetlusseadustike
erinevusi: "Lihtne näide on kohtutoimikule ligipääs, mis tsiviil- ja haldusasjades on menetlusseadustikus reguleeritud. Kohtu loal saab toimikule ligi pärast kohtuasja lõppu, teatud juhul ka ka enne kohtuasja lõppu. Aga kriminaalasjades, mille vastu on avalikkusel sageli kõige suurem huvi - sealne menetlusseadus ei räägi mitte midagi sellest."

"Nüüd ongi segadus - kas see tähendab, et menetlusvälistele isikutele ehk avalikkusele pole üldse ligipääsu või see tähendab seda, et on küll, aga see käib avaliku teabe seaduse ehk hoopis teise seaduse alusel?" tõdes Peep. Tema hinnangul ei oleks mõistlik, kui ühte ainest reguleerivad samaaegselt nii menetlusseadustik kui kui avaliku teabe seadus. "Ilmselt oleks vajalik normid, mis on neljas erinevas menetlusseadustikus, ühtlustada. See on teine põhjus, miks asjaga tegeleda," rääkis ta.

Peep viitas, et seaduseelnõu algatamise ajenditeks olid ka Tallinna Sadama kohtuprotsess ja Mati Alaveri kohtutoimiku avalikustamine: "Jah kindlasti. Mõlemad on olnud üheks impulsiks, miks teemaga tegeleda."

Tema sõnul on üks vaidluste kohti olnud see, kui kohtuistung on küll avalik, aga osalejatel keelatakse teatud ajani avaldada seda, mida nad on istungil kuulnud. Kui kriminaalmenetluses, kus on vaja, et eelmised tunnistused ei mõjutaks järgmisi, kes kohtu ette tulevad, on selline praktika tavapärane, siis kohtuistungit jälgivalt publikult sama nõuda - nagu juhtus Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessis - on harv käitumine.

"Neile on pandud kohustus, mille rikkumise eest on määratud trahv, aga võimalust vastu vaielda ei ole. Kas või näiteks sellele, et taoline kohustus kestab liiga kaua. Seda on riigikohus arutanud ja seda me siis püüame ka eelnõus reguleerida, et sellise kohustuse panemist või selle pikkust saaks vaidlustada. See on ka näide kohtumenetluse liikide vastuolust, kuna tsiviil- ja haldusasjades saab seda vaidlustada, kriminaalmenetluses mitte," selgitas Peep.

Rääkides Alaveri juhtumist, kus keelati suusatreeneri toimikuga tutvumine, on Peebu sõnul sama taust: kriminaalasjas erinevalt tsiviil- ja haldusasjadest ei ole menetlusseadustikus reguleeritud toimikule ligipääsu. "See võibki tekitada vaidlusi, kas toimik on üldse avalik ja kui on avalik, siis millise seaduse kaudu otsustamine käib? Ka seda probleemi tahaksime eelnõus lahendada," ütles asekantsler.

Reguleerimist vajab veebiülekannete kasutamine kohtupidamises

Kolmandaks tõi justiitsministeeriumi asekantsler välja koroonapiirangute ajal laiemalt kasutusele võetud kaugistungite teema. "Kui kohtupidamine kolib veebi, istungeid peetakse videosilla kaudu, siis kuidas on kohtupidamise avalikkusega? Asjaosalistele on ligipääsu tagav link saadetud, aga kas avalikkus, mis tavapäraselt võib kohtusaali tulla, saab ka kuidagi istungil osaleda, mil moel?"

Kui tavapärase kohtupidamise korral on istungil salvestamine, pildistamine ja muu on kohtuniku kontrolli all, siis kui kohtusaal on terve küberruum, võib kohtunikul selline kontroll kaduda. "Kas see ei peleta inimesi eemale oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumast, kui veebiülekanne on täiesti piiramatult avalik? Ilmselt täiesti piiramatult pole ka mõistlik kohut pidada," leidis Peep.

Harju maakohtu kohtunik Elina Elkind suhtub ettevaatlikult istungitele juurdepääsu suurendamisse. "Sellise üleüldise juurdepääsu puhul mina natuke näen probleemi, et võib-olla peaks kohtusüsteem säilitama ikkagi mingi väärikuse. See ei tohiks olla selline Netflixi alternatiiv. See on suur ressurss tegelikult, kas see huvi tegelikult õigustab seda, on minu meelest natuke vaieldav. Kõigi kõigi istungite puhul üleüldiselt," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Asekantsleri sõnul on ministeerium analüüsinud eelmise aasta lõpul
toimunud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse esitlemisega saadud
tagasisidet ning loodab, et koostatav eelnõu jõuab sügisel valitsusse.

Väljatöötamiskavatsusele saadud kommentaaride kohta ütles Peep, et
Meediaettevõtete Liit esitas ettepanekuid kohtupidamise avalikumaks
muutmiseks, juristide organisatsioonid tegid pigem vastupidises suunas kommentaare.