Möödunud kevadel alanud tervisekriis ei jätnud puutumata ka kohtuid. Kuigi numbrid näitavad, et meie kohtud lahendasid pandeemia tingimustes sama palju asju kui varem, siis paljudes riikides ei jäänud muud üle, kui kohtumaja uksed sulgeda ja õigusemõistmine pausile panna.

Paremini tulid toime riigid, kus kohtutel oli olemas varasem taristu digitaalsete lahendustega. Nõnda ka Eestis.

Tallinnas otsustasid haldusasju lahendavad kohtunikud, et pandeemiatingimustes on õige aeg loobuda kohtuasjade menetlemisest paberil. Leppisime kokku, et pabertoimik jääb minevikku ning läheme kohtusiseselt üle täisdigitaalsele menetlusele.

Tõsi, kasutajamugavuse probleeme esineb endiselt, kuid samas võimaldas täisdigitaalse toimikuga töötamine sujuvalt jätkata õigusemõistmist olukorras, kus suur osa kohtunikke ja kohtu töötajaid läks üle kaugtööle.

Veelgi olulisemaks murranguks sai aga kohtusaalis peetavate istungite kolimine pandeemia ajaks virtuaalruumi. Kuigi seadus on haldusasjades sellisel viisil lubanud istungit pidada juba pikka aega, kasutati seda võimalust varem harva. Tervisekriis nõudis aga inimeste vaheliste füüsiliste kontaktide viimist miinimumini.

Olles ise Tallinna ringkonnakohtu esimehena ka haldusasju lahendav kohtunik, saan rääkida oma ja meie kolleegiumi kogemusest, kuna otsustasime pidada eranditult kõik haldusasjade kohtuistungid virtuaalselt.

Virtuaalistung näeb välja nõnda, et kohtunikud ja kohtuistungile kutsutud inimesed võtavad istungist osa üldjuhul videorakenduse teel oma töölaua tagant, töö- või kodukontorist. Samal ajal on videoühendus olemas ka kohtusaaliga, kus protokollib kohtuistungi sekretär ning kuhu saavad tulla nii pealtvaatajad kui ka kohtuasja osalised.

Saali tulijaid on praktikas siiski vähe. Kuid selline korraldus tagab kohtus avalikkuse põhimõtte järgimise ega diskrimineeri kohtuskäijaid, kes ei saa või ei soovi video teel kohtuga ühenduda. Dokumente saab vahetada elektrooniliste kanalite kaudu ja esitleda videokonverentsi rakenduse kaudu.

Julgen isikliku kogemuse pealt kinnitada, et säärasel moel peetavad kohtuistungid rahuldavad pandeemia tingimustes õigusemõistmise vajadused.

Meie istungid seisnevad peaasjalikult kohtukõnede ärakuulamises ja kohtu küsimustele vastamises ning istungil osalevad enamasti professionaalsed kohtuskäijad. Tõendite vahetu uurimine tunnistajate ülekuulamise teel ja muud toimingud, kus on oluline isiku kehakeele, miimika jälgimine, on rohkem esimese astme kohtu pärusmaa.

Õhkkond videoistungil on vabam ja sõbralikum kui rigiidsete rituaalidega kohtusaalis. Jääksin kimbatusse, kui peaksin hindama, kas veenvama ja vahetuma mulje inimesest, tema sõnumist ja jutu usaldusväärsusest saab kohus teda rahulikult ja süvenenult videoekraanilt jälgides või pandeemiaaegses kohtusaalis, kus inimene ja tema emotsioonid on varjunud maski taha, saalisviibijaid eraldavad pleksiklaasidest müürid ning on instinktiivne soov hoiduda teisest inimesest võimalikult eemale ja saada asjaga ühele poole nii kiiresti kui võimalik.

Oma töökorraldusele uurisime tagasisidet viimase kolme kuu jooksul istungitel osalenud professionaalsetelt osalistelt. Koguni 96 protsenti küsitletutest suhtus virtuaalistungitesse positiivselt, enamik vastanutest ütles ka, et see on pandeemia ajal ainuvõimalik lahendus.

Lisaks selgus, et 93 protsenti vastanutest eelistab osaleda video teel, kui seda teeb ka kohtunik. Küll aga toodi välja, et hübriidistungitel, kus mõned osalejad on saalis ja mõned videos, on raskem kuulda ja näha neid, kes on saalis.

Ka tõi 86 protsenti vastanutest välja, et on virtuaalistungil saanud oma seisukohti avaldada ja huve kaitsta samal määral nagu oleks saanud seda teha saaliistungil. 60 protsenti vastanutest kinnitas, et neil ei ole esinenud istungite ajal ka tehnilisi viperusi, samas 33 protsendil neid siiski on harva esinenud ja seitsmel protsendil sageli. Rõhuv enamus ei näe virtuaalistungite pidamises inimeste õiguste rikkumist.

Seega on hinnangud üldiselt positiivsed. Tagasisidest laekunud tähelepanekud, eeskätt tehnilised mured võtame arvesse ja koostöös advokaatidega soovime lahendusi veelgi täiustada. Ettevõtmise edu pandiks on olnud äärmiselt professionaalne ja pühendunud kohtumeeskond, aga ka istungitel käivad esindajad,  kes mõistavad, et uute lahendustega kaasnevad ka viperused.

Küsitlusest ilmnes veel üks oluline teema - enamik professionaalseid kohtuskäijaid soovib, et haldusasjade teise astme kohtu menetluses peaks virtuaalistungitel osalemise võimalus säilima ka pärast pandeemia lõppu. Muidugi juhul, kui menetlusosalised seda soovivad. Pooled ei pea reisima, kohtumenetluse juurdepääsetavus ja läbipaistvus suureneks veelgi, ning seega paraneks ka õigus- ja ärikeskkond.

Ometi olen täiesti nõus küsitlusest välja tulnud mõttega, et kuigi videovõimalus võiks jääda, siis vahetut kohtuistungit kui õigusmõistmise rituaali olulist osa virtuaalistung täielikult ei asenda. Ka kohtunikud ja kohtupersonal ootavad kannatamatult tavapärasesse töörütmi ja kohtusaalidesse naasmist.

Viimase aasta jooksul saadud kogemus on siiski tugevaks impulsiks, et innovatiivsete lahendustega edasi minna. Ehkki Eesti kohtute digilahendused on Euroopas ühed arenenumad, on veel tublisti ruumi edasiminekuks.

Kohtubürokraatiat ja riigi kulusid õigusemõistmisele aitaks vähendada lahendus, kus menetlusosalised ja kohus teevad lihtsamaid toiminguid kannetena infosüsteemis, mis on menetlusega seotud isikutele reaalajas nähtav, selle asemel et iga taotluse ja otsustuse kohta eraldi dokumendipaberit koostada, seda üles laadida ja seda siis menetleja poolt üritada asjaosalistele kätte toimetada.

Töö käib kohtuistungite voogedastamise kallal. Üritame neid hakata tegema asjades, kus menetlusosalised on nõus või lausa ise soovivad kohtuistungi ülekandmist internetis kõikidele huvilistele.

See võib tulla kõne alla näiteks suure avaliku huvi all olevates keskkonnavaidlustes ja muudes haldusasjades, mille lahenduskäik puudutab paljusid ühiskonnaliikmeid ja olulisi huvisid. Heaks eeskujuks on siin riigikohus, kelle peetud istungeid ESM-i vaidluses ja pensionireformi vaidluses said reaalajas jälgida kõik huvilised.

Kohtuasjad on oma olemuselt, liigilt ja menetluskäigult erinevad, mistõttu ei pruugi kõik uuendused igale poole sobida. Ometi koguvad videolahendused järjest enam poolehoidu kõikides kohtutes ja menetlusliikides.

Samal ajal ei tohi me unustada, et inimesed, kellele digilahendused ei sobi, peavad jätkuvalt saama suhelda kohtuga neile sobivas ja arusaadavas vormis ning käia kohtuistungitel kohtumajas kohapeal.