Küsitlus: enamik venelasi ei karda enam koroonaviirusega nakatuda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse infopunkt Peterburi lennujaamas. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Rohkem kui pool venelastest ei karda koroonaviirusega nakatumist, selgus Venemaa sõltumatu arvamusuuringute korraldaja Levada keskuse veebruaris korraldatud küsitlusest.

Uuringu kohaselt ei karda koroonaviirusega nakatuda 56 protsenti vastanutest, mis on kõrgeim näitaja alates eelmise aasta veebruarist, kui pandeemia alles algas. Vastanutest 31 protsenti ütles, et nad kindlasti ei karda nakatumist, 25 protsenti pigem ei karda.

Nakatumist kardab 43 protsenti küsitletud Venemaa elanikest - 20 protsenti kardab kindlasti, 23 protsenti pigem kardab.

Küsitluses osalenutest ainult 28 protsenti ei tunne kedagi, kes oleks põdenud COVID-it. 17 protsenti on seda ise põdenud või siis keegi temaga koos elavatest inimestest. 22 protsendi vastanute sõnul oli haigust põdenud keegi lähisugulastest, mõni sõber või naaber. Veel 42 protsenti tunneb konkreetselt inimesi - kolleege, tuttavaid - kes on koroonaviiruse põhjustatud haigust põdenud.

Samas väheneb nende osakaal, kes nõustuvad ennast Venemaa vaktsiiniga Sputnik V vaktsineerima. Kui detsembris oli selliseid inimesi 38 protsenti ja 58 ütlesid, et ei ole selleks valmis, siis veebruaris olid samad näitajad 30 protsenti valmis ja 62 protsenti kahtlejaid. Neli protsenti veebruaris küsitletutest tunnistas, et on juba vaktsiini saanud. Samas teiste maailmas toodetavate vaktsiinide kohta uuringus ei küsitud.

Teistest vanusegruppidest vähem soovivad ennast vaktsineerida lasta noored vanuses 18-24 eluaastat: nende hulgas on vaktsineerimiseks valmis ainult 19 protsenti, sellest keeldub aga 75 protsenti vastanutest. Vanuserühmas 25-39 eluaastat olid samad näitajad 22 protsenti ja 73 protsenti, vanemate kui 55-aastaste hulgas oli vaktsineerimisega nõus 40 protsenti ja vastu 49 protsenti.

Isegi nende hulgas, kes kardavad koroonaviirusega nakatumist, oli Sputnik V-ga vaktsineerimiseks valmis 37 protsenti, 55 protsenti ei olnud selleks valmis. Nende hulgas, kes ei karda nakatumist, oli vaktsineerimiseks valmis 24 ja ei olnud valmis 69 protsenti vastanutest.

Valtsineerimise vastased tõid peamiste põhjustena oma keeldumisel esiles vaktsiini kõrvalmõjud ( 37 protsenti), vajaduse ära oodata katsetuste lõpptulemuse (23 protsenti) ning selle, et ei näe kaitsesüstimisel üldse mõtet (16 protsenti).

Küsimusele viiruse päritolu kohta vastas 64 protsenti venelastest, et see on kunstlikult loodud ja tegemist on uue biloogilise relvaga. 23 protsenti arvas, et viirus tekkis loomulikul teel, ilma inimese sekkumiseta, 13 protsenti ei osanud midagi arvata. Viiruse inimtekkelist päritolu kalduvad enam uskuma vanemaealised, noored usuvad keskmisest enam viiruse loomulikku teket. Samuti kalduvad koroonaviiruse pärinemist laborist rohkem uskuma need, kes saavad oma uudised enamasti sõpradelt ja tuttavatelt, sotsiaalmeedia Telegram-kanalite jälgijad usuvad rohkem viiruse looduslikku päritolu.

Küsitlus viidi läbi 18. - 24. veebruarini, selles osales 1601 täiskasvanud inimest 50 Venemaa föderatsioonisubjektist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: