Taaniel Raudsepp: ministeerium tahab Vaba Lava aidata, mitte ei lõhu seda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Taaniel Raudsepp. Autor/allikas: Sigrid Viir

Kultuuriministeeriumile tuleb üllatusena SA Vaba Lava reaktsioon ministeeriumist saadetud kirjale, milles teeme ettepaneku jaotada Vaba Lava Narva ja Tallinna üksused eraldi sihtasutuseks ning Narva keskust riiklikult toetada, kirjutab Taaniel Raudsepp.

Arutelu Vaba Lava tuleviku üle ei ole kaugeltki alanud ministeeriumi saadetud kirjast, vaid Vaba Lava korduvatest pöördumistest riigi poole.

Vaba Lava on eraõiguslik etendusasutus. Seda ei ole loonud riik. Tänuväärne ja vajalik algatus on saanud hoo erakapitali toel. Kultuuriministeerium ei oponeeri kuidagi sellele, et väiketeatrid ja vabatrupid vajavad arengutingimusi nii teatrihoone kui ka mitmesuguste tugiteenuste näol. Selle kinnitus on senine Vaba Lava teatrikeskuse rahastamine nii tegevustoetuse kui ka mahukate investeeringutoetustega.

Tuleb aga tähele panna, et riik on Vaba Lavaga olnud seotud kokkulepete kaudu, mille kohaselt on riik täitnud Tallinna Vaba Lava keskuse toetamisel oma pikaajalise kohustuse. See tähendab, et seitsme aasta jooksul on Tallinna teatrikeskus saanud riigieelarvest 136 000 eurot aastas, lisaks sihtasutuse tegevustoetusele ja Narva toetusele. Selle eesmärk oli võimaldada teatrimajal mitte keskenduda finantsküsimustele, vaid just sisule, loomingule, teatrimaja käimatõmbamisele.

Olgu öeldud, et riigile andis kindluse säärane kokkulepe sõlmida Vaba Lava toona antud lubadus viia Tallinna teatrimaja seitsme aastaga isemajandavaks ehk katta halduskulud rendi jm tuludest. Näib, et see ei ole siiski õnnestunud, mistõttu on Vaba Lava soov leida rahastust ka edaspidiseks omamoodi mõistetav.

Samal ajal ei ole mõeldav anda erateatrile suuri summasid väljaspool taotlusvooru, kus peavad konkureerima kõik teised erateatrid. Esiteks oleks see ebaõiglane, teiseks on Tallinnas juba piisavalt teatrimaju, sealhulgas neid, mille asutajaks on riik ning kuhu suunatakse iga-aastaseid suuri summasid. Me ei näe Tallinna puhul kandvat argumenti, mis võiks säärast otsust põhjendada.

Narva ja Tallinn on kultuuriliselt omanäolised keskkonnad. Narva areng, sealhulgas võimaluste loomine kultuurile, on riigile prioriteet. Meenutame kasvõi riigikogu kultuurikomisjoni äsjast ettepanekut lülitada Kreenholmi arendused riiklikult oluliste objektide hulka, mille renoveerimist rahastaks Eesti Kultuurkapital.

Narva olulisust on rõhutanud ka Vaba Lava ise. Riik on selle tõttu Narva teatrikeskusesse investeerinud üle kolme miljoni euro ning stabiilne koostöö Vaba Lavaga oleks tõhusaim just ühise sihtasutuse vormis, mille nõukogus võiks olla kohaliku kogukonna ehk Narva linna esindaja.

Seega, Tallinna teatrikeskusel on turutingimustes kõik võimalused on eesmärke täita, mida ei saa öelda Narva kohta. Sealsed asutused vajavad tuge ning riik on valmis koostöös kohaliku omavalitsusega seda pakkuma.

Vaba Lava reaktsioon on teatud mõttes üllatav. Oleme kohtunud ning koos mitmesuguseid võimalusi arutanud ja ei saa kuidagi öelda, et hiljutisel arutelul oleks Vaba Lava aitamist halvaks mõtteks peetud või toodud kohatuid võrdlusi Eesti ajaloost. Kultuuriministeerium saatis ettepanekud arutelu jätkamiseks, et lahendada Vaba Lava soovi pikaajaliseks stabiilseks rahastuseks taotlusvooru väliselt.

Kultuuriministeerium ei saa sulgeda ega ka avada ühtegi erateatrit ning niisugust plaani ei ole muidugi mõista ka Vaba Lava puhul. Me tahame eraõiguslikku etendusasutust aidata, säilitades õiglase kohtlemise ning vaadates teatripilti ja regionaalseid erinevuse tervikuna. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: