Kokku läheb oktoobris toimuval oksjonil müüki üle 160 teose, mille hulgas on nii graafikat, ehtekunsti, skulptuure kui ka fotosid. Valikus on ka tõelisi Eesti maalikunsti pärle, ütles ekspertkomisjoni kuulunud Epner.

Küsimusele, mis hindadega teosed võidaks ära osta, vastas Epner, et Eestis on oksjonitulemuse ennustamine väga tänamatu tegevus. "Siin võib sõltuda sellest, kui üks kollektsionäär jääb grippi oksjonipäeval või teisel on paha tuju või kolmas reisib teadmata põhjustel Jurmalasse, ei osale oksjonil ja juba on tulemus hoopis teistsugune, kui ta oleks siis, kui need inimesed oleks terved. Eestis sõltub väga palju juhusest, aga ma arvan, et see oksjon võiks olla pigem menukas," rääkis Epner.

Kunstiteadlane põhjendas oma ennustust ühelt poolt tööde kõrge taseme, teisalt nende unikaalsusega. "Selliseid töid ei liigu turul üleliia palju. Ja kolmandaks, nii palju, kui ma vaatasin alghindu, mõned hinnad on ikkagi häbematult soodsad," nentis Epner.

Kunstnike liidu president Maarin Ektermann lisas, et oksjonil on ka sellise väärtusega töid, mis on muuseumikvaliteediga ja võiks ka suuri kogujaid paeluda. "Tegelikult see kogu ongi võib-olla selline 70-80-ndate Eesti kunstielu paremik ja, nagu öeldud, siis mõned need tõelised hitid peame nüüd selle üldise olukorra päästmiseks müüki panema," ütles Ektermann.

Samal ajal, kui ARS-i kunstikeskuses käib kibe töö oksjoninäituse kokkupanekuga, tegi Epner "Pealtnägijale" tuuri ja näitas töid, millele ennustab kõige elavamat huvi ja arutelu. Näiteks tuleb müüki Jüri Arraku maal "Arutelu looduskaitse teemal".

"Ma arvan, et see on maal, mille iga eestimaalane ära tunneb, sest Jüri Arrak suutis kujundada kindla kujundikeele. Need peakujud, selged värvid. Ta on üks kunstnik, kelle kujundikeel on täiesti ainuomane ja selgesti ära tuntav," rääkis Epner ja lisas kommentaari, et maalil kujutatu näeb natuke välja nagu riigikontroll arutamas kaitseväe raamatupidamist.

Teine oluline taies sel oksjonil on Olev Subbi maal "Keskpäev". "See on ilmselt üldse üks Eesti tuntumaid kunstitöid, sellepärast, et Olev Subbi töö rippus ühes hoones, kus filmiti ka "Kättemaksukontorit". Nii et see võiks kõnetada ka Tiktoki põlvkonda," märkis Epner.

Kunstiteadlase selgitust mööda oli Olev Subbi kunstnik, kes otsis läbi kogu oma loomingu ilu ja harmooniat. Põhjus võis olla selles, et tema noorus oli väga traagiline.

"Ta kaotas põhimõtteliselt kogu oma perekonna sõja ajal: isa arreteeriti, vend tapeti sõjas ja õde põgenes Kanadasse. Tema lapsepõlve maastikud, mis talle väga palju rõõmu pakkusid, hävitati. Kogu idüll, mis teda lapsepõlves ümbritsenud oli, see hävis väga kiiresti. Ka ta ise oli Siberis kaheksa aastat. Ja tundub, et kogu elu ta pühendus sellele, et leida kaotatud paradiis taas üles. Kui mitte elus, siis vähemalt kunstis," jutustas Epner.

Epner ennustab maalile suurt menu, kuna Subbi austajate hulk on päris suur. Tema näitust Eesti Rahva Muuseumis külastas peaaegu 60 000 inimest ja tema töid, eriti kõrgperioodist, liigub väga vähe.