Kallase sõnul on valitsus eelarveläbirääkimistel läbi vaadanud kõik tulud ja kulud ning otsinud kuludes kokkuhoiukohti kõigis valdkondades.

"Me oleme vaadanud üle ka investeeringute portfelli ja riigi kinnisvarakulud, nii et eelarveläbirääkimiste ülevaatused on kõik läbi ja nüüd on järgmiste aastate eelarve selles mõttes laias laastus paigas. Me teame, kuhu me kulutame, aga veel on vaja sõlmida kokku viimased otsad, et mis on need asjad, millesse me järgmine aasta saame täiendavalt investeerida," lausus ta.

Inimestesse investeerimise ehk toetuste ja palkade pealt pole võimalik enam kärpida ja seetõttu on mindud taristuinvesteeringute ja kinnisvarakulude kallale.

"Me ei saa hakata kärpima toetusi, näiteks kõrgharidustoetust või huvihariduse toetust ehk neid investeeringuid, mida me inimestesse teeme. Sealt mina kärpekohti ei näe, me oleme neid niigi väga palju kärpinud," ütles Kallas.

"Nüüd kinnisvara ja taristu investeeringud, mida riik teeb päris suurelt – Eesti on taristuinvesteeringute ja kinnisvarainvesteeringute mõttes Euroopas esikohal oma eelarves. Seal on kindlasti selliseid kohti, kus mõned asjad võib ära jätta ehk me ei tee neid ehitusi või siis lükkame edasi hilisematesse perioodidesse, ka see on võimalik. Selleks, et eelarvepositsiooni parandada," lisas ta.

Et investeeringuid tuleb kärpida, on varem öelnud ka toona veel majandusministri ametis olnud Erkki Keldo (Reformierakond).

Eelarvepositsiooni parandamine on olnud Reformierakonna seisukoht nii eelarvekõneluste eel kui ka ajal, täpsemalt soovitakse järgmise aasta eelarves puudujääki vähendada nelja protsendini SKP-st ehk pool protsendipunkti.

Kallase sõnul ollakse küll investeeringute kärpes jõutud üksmeelele, kuid kokkulepet neljas protsendis Eesti 200 ja Reformierakonna vahel pole siiani.

"Ei, me ei ole seda eesmärki kokku leppinud, sest meie ütlesime algusest peale, et me kõigepealt tahame näha, kust meil on võimalik midagi üldse kokku tõmmata, et kust need kärped tulevad. Me oleme nüüd kulud läbi käinud kõik ja me näeme, et taristu- ja kinnisvarainvesteeringutest on võimalik kulusid kokku hoida," lausus Kallas.

Taristuinvesteeringud tähendavad peamiselt teede ehitust ja Rail Balticut. "Sadamate ehitusi, hoonete ehitusi on seal ka, aga neid on seal vähe, riik kõige rohkem investeerib ikkagi taristusse. Seal on võimalik paarisaja miljoni ulatuses kas ära jätta või ajatada," ütles ta.

Kallas lisas, et valitsuse nähakse, et seoses Rail Balticu ehitusega on Eesti taristuehitus ülekuumenemise piiri peal ja ka seetõttu võiks riik praegu oma investeeringuid tagasi tõmmata.

"Eesti taristuehituse turg on umbes miljardi euro mahus ja see on täna peaaegu täis. Kui riik veel sinna omakorda kõvasti peale paneks, siis see turg kuumeneks üle, hinnad läheksid ülesse, nii et see ei pruugi üldse mõistlik olla," lausus ta.

Päästjatel ja õpetajatel on siiski palgatõusu lootust

Õpetajate palgatõusu kohta on Kallas varem öelnud, et see on küll eesmärk eelarvekõnelustel, ent kuivõrd riigieelarvesse uusi kulusid lisada pole võimalik, siis ei näe ta palgatõusuks võimalust.

Kallas ütles nüüd, et töö siiski selle nimel veel käib.

"Meie oleme sellisel seisukohal, et me peame leidma selle raha, et me saaksime mingilgi määral (palgatõusu) teha, sest päästjate ja õpetajate palgad on keskmise palga tõusule alla jäänud. Eesti 200 poolt vaadatuna on meie jaoks oluline see, et me ikkagi suudaksime riigina ka investeerida mujale kui ainult kaitsekuludesse, sellepärast et kõik need neli aastat on kõik muud alad pidanud kärpima. Ja ega riik ei püsi ainult ju ühe konkreetse valdkonna peal, me peame suutma arstiabi tagada ja me peame suutma lastele koolihariduse tagada," lausus ta.

"Me praegu võitleme selle eest, kui nii tohib öelda, et me siiski leiaksime veel kuskilt taristu kärpekohti, et me saaksime ka palkadesse raha suunata. Ehk kui nüüd öelda see välja: lubada ma ei saa, ma lubada ei julge, aga me selle nimel praegu töötame," lisas Kallas.

Küll aga pole võimalik tulla vastu haridustöötajate liidu nõudmisele, et järgmisel aastal peaks õpetajate alampalk tõusma Eesti keskmiseni ehk 2312 euroni.

"Selleks oleks 112 miljonit eurot järgmisel aastal vaja riigieelarvest leida. See on 0,2 protsenti SKP-st," ütles Kallas.

Ühistransport saab miljoneid lisarahastust

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras (Eesti 200) ütles ERR-ile, et kärbetest lepiti tema valdkondades kokku ühekordne 900 000 euro suurune kärbe. Praegu pole veel teada, kus täpselt see kärbe tehakse.

"Me ei ole seda veel ära sisustanud, me lihtsalt leppisime kokku, et me kärbime. Aga laias laastus – ühistransporti see ei puuduta. Meie suurim tähelepanu on niikuinii ühistranspordil ja see on enamik meie ministeerium eelarvest ja see on valdkond, kus kulud kogu aeg tõusevad. Taaskord on võrreldes eelmise aastaga kümme miljonit kallimaks läinud ühistranspordi pidamine," lausus Terras.

Seetõttu ühistranspordi rahastamine järgmisel aastal hoopis kasvab ning kuivõrd kütuste hind on maailmas toimuva tõttu praegu prognoosimatu, jääb osa rahast veel valitsuse reservi.

"Me leppisime kokku 7,5 miljonit eurot lisarahastust transporti. Lisaks sellele leppisime kokku, et suurusjärk kaheksa kuni kümme miljonit eraldatakse reservist ja see tuleneb sellest, et kuna kütusehindade olukord on nii lahtine, et me ei oska praegu hinnata, kui palju võib (raha) kütusehinnad tõusudele minna," lausus Terras.

"Me saame järgmise aasta teises ja kolmandas kvartalis vaadata reaalselt kütuse hinda, kui palju kulus ja selle järgi saab valitsus eraldada reservist kütuseraha," lisas ta.

Peaminister Kristen Michal annab riigieelarve riigikogule üle septembri viimasel nädalal.