Meremuuseumi angaari katuseremondiks läheb vaja rekordsuuri tellinguid

Foto: ERR

Meremuuseumi vesilennukite angaari ümber käib seoses katuseremondiga mastaapne tellingute paigaldamine. Kuna Eestis ei ole vajalikke tellinguid, hangiti need Soomest ja Lätist, samal ajal toodetakse Saksamaal asuvas tehases puuduolevaid osi juurde.

Vesilennukite angaaris tuleb tellingutega katta kokku 8000 ruutmeetrit. Midagi nii suurt ja unikaalset ei ole Balti riikides varem tehtud.

"Kui me alguses hanget nägime, siis mõtlesime, et siia tulevad kas hulljulged või rumalad. Ma ei tea, kes mina olen, aga see on väga keeruline projekt. Siin on kõik keeruline. Alates tellingute ehitusest kuni paigalduseni. Eesti helged pead on kõik siin selle kallal tööd teinud," rääkis Aruna Ehitus OÜ juhataja Arunas Buga "Aktuaalsele kaamerale".

Et kaitsta katusetöid vihma eest, tehakse metallkonstruktsioonidest ajutine katus, mis kaetakse omakorda katusekattekilega.

Fermid ehk katusekandesõrestikud pannakse jupphaaval maapinnal kokku. Nende siruulatus on 56 meetrit. Eestis on Arunas Buga sõnul kõige laiemad olnud 45 meetrit.

Kui ferm koos, tuleb oodata võimalikult nõrka tuult, et see kraanaga katusele vinnata. Tuule piir on 12 meetrit sekundis, teisipäeval oli kaheksa.

Katusesõrestikke toetavad toetustellingud.

"Kuna see tohutu suur purjejõud tekib siia, siis on vaja ka teha siia toestus kõrvale, mis jaotab selle raskuskoormuse laiali. Ja ümber tuleb umbes 700-tonnine koormus, et tuul ei tõstaks ega lükkaks ümber seda suurt massi, mis meil siin seda purjepinda tekib. Ja telling ise kaalub umbes 400 000 kilogrammi," selgitas Buga.

Tellingute konstruktsiooni projekti tegi Läti insener, materjali tarnitakse Soomest ja Lätist. Osasid elemente, mida kasutatakse harva, valmistatakse praegu spetsiaalselt Saksamaal asuvas tehases.

Meremuuseumi juht Urmas Dresen ütles, et katusetööd ei hõlma betoonkonstruktsioone, mis on heas korras.

"Angaaride katusekate, mis on nii soojusisolatsioon kui ka veekindel kate, saavad kõik välja vahetatud. Meil on olnud läbijookse, et neid saaks kinni pandud. Ja me osa ekspositsiooni kaabeldusest, mida tulevikus tarvis on, ja ka avariivalgustusest viime uuesti katuste peale," rääkis Dresen.

Uue lahenduse projekteerisid KOKO arhitektid ja tööd peaks valmis olema aasta lõpuks.

Alates 28. juunist on muuseum esmaspäeviti kinni, sest siis tehakse mürarikkaid töid, muul ajal on muuseum avatud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: