Esimesed maksed nõndanimetatud Next Generation EU fondi vahenditest hõlmasid 770 miljonit eurot Belgiale, 12,1 miljonit eurot Luksemburgile ja 2,2 miljardit eurot Portugalile, teatas Euroopa Komisjon. 

Kõigi nende maksete eesmärk on rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, luues liikmesriikides vundamenti ülejäänud maksete saamiseks. 

Taastekava suuruseks teatati algselt 750 miljardit eurot, kuid see oli kalkuleeritud 2018. aasta hindade järgi. 2021. aasta hindade järgi võrdub see 806,9 miljardi euroga. 

Kõik liikmesriigid peale kahe on esitanud oma kava vahendite kulutamise kohta ja 16 liikmesriiki on saanud ka heakskiidu.

Kava pole veel esitanud Bulgaaria ja Holland. Nende järgmiseks tähtajaks on 2022. aasta keskpaik. Samuti kaalutakse veel väljamakseid Poolale ja Ungarile, kuna Varssavi ja Budapest vaidlevad Brüsseliga LGBT õiguste ja õigusriigi küsimustes. 

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Arianna Podesta sõnul sõltub maksete saamise järjekord sellest, kui kiiresti valitsused suudavad oma kokkuleppeid menetleda. 

"Mõne liikmesriigi jaoks on see päevade küsimus, teistel liikmesriikidel võib minna kauem," ütles ta. 

Belgia saab kokku 5,9 miljardit eurot toetustena ja Luksemburg 97 miljonit. Portugalile on ette nähtud 16,6 miljardit eurot, sellest 13,9 miljardit toetustena ja 2,7 miljardit laenudena. 

EL-i kava valmis aasta eest liikmesriikide põhjalike läbirääkimiste käigus. 

Kõik nõustusid, et Euroopa peaks tegema rohkem, et ehitada üles majandust COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks. Mõned liikmesriigid olid sealjuures kriitilised EL-i ühise laenamise suhtes.