RRF lõplik toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot, millele lisandus 2022. aasta teises pooles REPowerEU toetus 90 miljonit eurot, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohereformi hoogustamisele, selgitas rahandusministeerium.

Taastekava kaudu suunatakse kokku 543 miljonit eurot elektrivõrkude läbilaskevõime suurendamiseks, korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe parandamiseks, ressursitõhususe kasvatamiseks, rohetehnoloogiate väljaarendamiseks, vesiniku tervikahelate kasutuselevõtuks ning teisteks era- ja avaliku sektori roheinvesteeringuteks. Kliimapanusega meetmete osakaal kerkis sellega kavas pea 60 protsendini nõutud 37 protsendi asemel.

Algselt juba 2021. aastal kinnitatud taastekava muudatuste käigus lisatud REPower plaani raames suunatakse 31,8 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja 18 miljonit eurot võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Samuti suunatakse 20,2 miljonit eurot biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks. Kõik need investeeringud tehakse ära juba lähiaastatel ja lõpetatakse hiljemalt 2026. aasta kevadel.

Eesti algse taastekava kinnitas rahandusministrite nõukogu 2021. aasta sügisel, kuid seoses RRF-i toetusmahu vähenemisega, tarneahelate katkemise, kõrge inflatsiooni ning energiakriisiga tuli kava ümber vaadata.

Kui algul ulatus taaste- ja vastupidavusrahastu maksimaalne toetussumma Eestile 969 miljoni euroni, siis toetuste arvutamise meetodi muutuse ja 2020. ning 2021. aastal prognoositust praemate majandustulemuste tõttu vähendati seda 863 miljonile eurole. Samas palus Eesti kanda taastekavasse üle oma osa Brexitiga kohanemise reservist ning koos selle ja fossiilkütuste osakaalu vähendamiseks ette nähtud toetusega on uue taastekava maht siiski kokku 953 miljonit eurot.

2022. aasta suvel alanud ja reedese otsusega lõppenud muudatuste protsessis korrigeeriti nii projektide ajakavasid kui ka koosseisu, pannes varasemast enam rõhku kliimapanusega investeeringutele, seda eriti ettevõtetele suunatud toetusmeetmetes, aga ka energeetika valdkonnas, märkis rahandusministeerium.

Valitsus kinnitas taastekava muudatuse ametliku esitamise Euroopa Komisjonile käesoleva aasta veebruaris. Sellele jätkunud läbirääkimiste tulemusena andis Euroopa Komisjon mais Eesti taastekava muudatustele heakskiidu ning tegi ettepaneku liikmesriikide valitsusi esindavale Euroopa Liidu Nõukogule uuendatud kava kinnitada. Reedel toimunud rahandusministrite kohtumisel see ka kinnitati.

Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et tähtis oli muutunud oludes ja uute väljakutsete valguses üle vaadata, millele keskenduda ja mis on taastekava ajaraamis realistlik ära teha.

"Saame selle rahaga järgnevatel aastatel oma tulevikukindlusse investeerida ja luua võimalusi uute, nutikate lahenduste sünniks. Samuti meie ettevõtete konkurentsivõimet tugevdada, avada uusi ekspordivõimalusi ning laduda sellega vundamenti meie tuleviku pikaajalisele majanduskasvule" ütles rahandusminister Mart Võrklaev pressiteate vahendusel.

Rahastu kogusuurus on 750 miljardit eurot

Euroopa Komisjon tegi koroonakriisi vallandudes 27. mail 2020 ettepaneku 750 miljardi euro suuruse taasterahastu Next Generation EU loomiseks, et selle kaudu toetada koroonast räsitud riikide majandust ja tervishoiusüsteemi, taastada ühtne turg ning kindlustada püsiv ja jõukas taastumine.

Next Generation EU paketis on kesksel kohal taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility (RRF)). Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks.

Euroopa Komisjon avaldas 18. mail 2022. a "REPowerEU" kava, mille eesmärk on minna kiiresti üle puhtale energiale ja kaotada EL-i sõltuvus Ukrainasse tunginud Venemaa fossiilkütustest. Euroopa Liidu riigid impordivad 90 protsenti tarbitavast gaasist, millest Venemaalt saadi üle 40 protsndi. Venemaalt pärines ka 27 protsenti EL-i nafta- ja 46 protsenti EL-i kivisöeimpordist. EL-i sõltuvuse kaotamiseks Venemaalt pärit fossiilkütustest tuleb säästa energiat ja suurendada energiatõhusust, hoogustada üleminekut puhtale energiale, mitmekesistada tarneriike ning tagada energia varustuskindlus. Neid eesmärke on võimalik toetada nii investeeringute kui reformide ja nende kombinatsioonidega.