Euroopa Komisjon: taasterahastu ei pruugi jääda ühekordseks
Euroopa Komisjoni volinikud leiavad, et taasterahastust võib saada püsiv lahendus, kui see soodustab majanduskasvu ning suurendab digitaliseerimist.
Eelmisel aastal leppisid Euroopa Liidu riigid kokku 750 miljardi euro suuruses taastepaketis. Taasterahastu eesmärk on leevendada koroonaviiruse epideemiast põhjustatud majanduslangust ja võidelda kliimamuutustega.
Varem on taasterahastut kirjeldatud kui ühekordset lahendust.
"Mida edukamad oleme taasterahastu rakendamisel, seda rohkem on võimalusi aruteludeks püsiva, tõenäoliselt sarnase iseloomuga finantsinstrumendi olemasolu üle," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
"Oluline on taastepakett panna toimima ja tasuda see meie enda uute vahenditega," ütles EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni.
EL-i riigid võtsid taastepaketi rahastamiseks koos laenu. Võlg tuleb tagasi maksta 30 aasta jooksul, täpses maksesüsteemis pole kokku lepitud.
Mitmed riigid on taasterahastu suhtes kriitilised.
Näiteks Soome parlamendi opositsioon juhtis tähelepanu, et Soome on taasterahastus netomaksja. Koalitsioon samas leiab, et Euroopa majanduse taastumine toob kasu ka Soomele.
Sarnased arutelud toimuvad ka teistes põhjapoolsetes Euroopa Liidu riikides.
Toimetaja: Karl Kivil
