Taastepaketi hääletuse venimine pole Soome parlamendis esmakordne nähtus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Soome parlament Eduskund Autor/allikas: Kai Vare/ERR

Turu ülikooli poliitilise ajaloo professori Vesa Varese sõnul pole taasterahastu hääletuse venimine esmakordne. Soome parlamendi ajaloos on sarnast taktikat varemgi kasutatud.

Soome parlament arutas terve teisipäeva õhtu Euroopa Liidu taasterahastu heakskiitmist. Parlamendi arutelu kestis hiliste hommikutundideni.  Lõpuks parlamendi juhataja Anu Vehviläinen peatas arutelu. Euroopa Liidu taasterahastu arutelu jätkub reede õhtul. 

"Viivitamine parlamendis on pigem viis oma arvamuse avaldamiseks, kui tahe midagi otsustavalt muuta. Ajalooliselt pole selles midagi esmakordset," ütles Vares.

Soome parlamendi ajaloos on mitu korda toimunud venitamisi. Varese hinnangul saab praegust taasterahastu arutelu võrrelda 1994. aastal toimunud Euroopa Liidu liikmelisuse aruteluga.

"1994. aastal tahtsid viivitajad konkreetset otsust edasi lükata. Oli pikki ettevalmistatud kõnesid, mille ainus eesmärk oli hääletamise edasilükkamine," ütles Vares. 

Parlamendi ajaloos on teisigi näiteid, kus hääletus on veninud. Näiteks 1970. aastal toimus pikk arutelu uue ülikooliseaduse pärast. Parlament pidi siis oma istungjärgu lõpetama ja otsust ei olnud võimalik vastu võtta. 

Samuti näeb professor venitamise taktikas sarnasust USA senatis kasutusel oleva filibustertaktikaga. 

Filibuster on USA senati kodukorral põhinev  menetlus, kus seadusandjad arutavad kavandatavat õigusakti. Arutelu eesmärk on õigusakti hääletust edasi lükata või takistada täielikult hääletamise alustamist. Sarnast taktikat kasutati ka juba Rooma impeeriumi senatis ja kohtutes. 

"Soome parlamendis tahetakse viivitamisega siiski avaldada rohkem oma arvamust, mitte saavutada konkreetset muutust," ütles Vares. 

Soome põhiseaduskomisjon otsustas aprilli lõpus, et Euroopa stiimulipaketi heakskiitmiseks on vaja parlamendis kahekolmandikulist häälteenamust. Lihthäälteenamusest ei piisa. Seetõttu on vaja ka opositsiooni toetust. 

EL-i 750 miljardi euro suurune taasterahastu lepiti kokku eelmise aasta juulis. Paketile peavad heakskiidu andma kõik liikmesriigid.

Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel puudub varuplaan, kui mõni liikmesriik taastepaketi tagasi lükkab.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: