Maksutulu laekumine kasvas aastaga 14 protsenti

Ministeeriumide ühishoone
Ministeeriumide ühishoone Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tänavu tasuti poole aastaga maksuametile 3,95 miljardit eurot makse, millest juuni maksutulu moodustas 778,8 miljonit eurot. Poolaasta maksulaekumine on aastatagusega võrreldes 13,8 protsenti kõrgem.

Käesoleva aasta maksutulu on suurenenud igal kuul võrreldes eelmise aastaga, seejuures kiiremad kasvud jäid esimesse kvartalisse, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.

"Kuigi nii eelmisel kui käesoleval aastal puudutas COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud eelkõige teist kvartalit, siis maksuvõla oluline kasv vähendas eelmise aasta esimese kvartali laekumisi ja seega oli võrdlusbaas madalam. Hoolimata piirangutest ja turismi puudumisest ei ole siiski käesoleva aasta teises kvartalis maksulaekumiste kasv pidurdunud," selgitas Laos.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus esimesel poolaastal 7,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes tänu keskmise palga kasvule, mis oli esimesel poolaastal 8,7 protsenti. Kuue kuu palgafondi kasvu vedas tervishoid (18,4 protsenti), teisel kohal oli info ja side (16,2 protsenti).

Töökohtade arv vähenes samas 0,8 protsenti. Töötamise registri andmetel saavutas töökohtade arv 2019. aasta taseme juulis.

Maksude laekumine 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas esimesel poolaastal 7,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mille üheks põhjuseks oli eelmise aasta madal tase. Samas on ka tööturu areng olnud oodatust parem, märkis Laos.

Pensioniealistelt teisest pensionisambast lahkujatelt laekus esimesel poolaastal 23 miljonit eurot tulumaksu, sest neile makstakse välja võetavad summad kohe välja ning nad ei pea ootama septembrini.

Kiiresti kasvas käibemaksu tasumine. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,3 miljardit) ületab 109 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (9,2 protsenti rohkem), mis viitab Laose sõnul kriisist taastumisele. Tegevusaladest panustasid esimese poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim mootorsõidukite müük ja hulgikaubandus, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 36 ning 14 protsenti.

Ettevõtete kogukäibe kasv teises kvartalis kiirenes 26 protsendini.

"Samuti on positiivse signaalina käibemaksu võlgnevuste summa vähenemine, mis on aastases võrdluses langenud 15 miljoni võrra ehk -8 protsenti, ulatudes 177 miljoni euroni," märkis Laos.

Ettevõtete käibe kasv ületab ka 2019. aastat. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Aktsiisitulu kasvu vedas kütus

Aktsiiside tasumine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 15,9 protsenti, sealjuures vedas kasvu kütuseaktsiis. "Selle põhjus oli ühelt poolt eelmise aasta madal kütuseaktsiisi tase, mis tulenes mullu realiseeritud varudest ning teisalt selle aasta deklareerimise suurenemine," lausus Laos.

Kütuste jae- ja hulgimüügi numbritele tuginedes on esimese kuue kuuga tarbimisse jõudnud 10,6 protsenti rohkem mootorikütuseid kui aasta varem, seejuures bensiin 3,7 protsenti ja diislikütust 13,1 protsenti.

Diislikütuse müük on suurenenud ka peale aasta möödumist aktsiisimäära ajutisest vähendamisest. Kasvutempo on küll viimastel kuudel aeglustunud, kuid teise kvartali müük kasvas aastases võrdluses 12,1 protsenti, mis on esimese kvartali kasvust kõigest kaks protsendipunkti madalam.

Hoolimata kallinenud toornaftast suurenes juunis lisaks diislikütuse müügile ka bensiini müük.

Alkoholiaktsiisi tasumine on pöördunud teises kvartalis kasvule ning esimese poolaasta tasumine suurenes aastases võrdluses 3,7 protsenti. "Alkoholiaktsiisi tasumist mõjutab negatiivselt enim turistide puudumine ning kuna suvi on turismi kõrgaeg, siis käesoleval aastal jääb see pigem tagasihoidlikuks ning alkoholiaktsiisi laekumisse panustab peamiselt siseriiklik tarbimine," ütles Laos.

Kütuseaktsiisi tasumine suurenes esimese poolaastaga aastases võrdluses 33,7 protsenti. Kollasega on tähistatud diislikütus, sinisega bensiin ja punasega maagaas. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: