Kasvavad majandus ja hinnad seavad eelarvekärbete mõttekuse küsimärgi alla

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Porto Franco. Autor/allikas: ERR

Esimese kvartali ootusi ületanud majanduskasv ja maksude laekumine ning palkade ja hindade kasv toob oodetust suuremat tulu riigikassasse ning poliitikutel on vaja otsustada, kas eelarvedefitsiidist saab välja ka ilma suuremad kärpeid tegemata, ütlesid ERR-iga rääkinud analüütikud.

Seda, kas avada sügisel riigi eelarvestrateegia (RES) ning vaadata üle eelarvedefitsiidist välja tulemiseks sinna kirjutatud kärpmeetmed, otsustab valitsus sügisel pärast seda, kui avaldatakse suvine majandusprognoos.

Prognoosi järgi selgub, kas on vaja eelarve tasakaalu tagamiseks eelarvet sügisel korrigeerida. Kui on vaja, siis peab valitsus seadusest tulenevalt avama kevadel heaks kiidetud 2022. aasta riigieelarve arutelud. Muul juhul on arutelude avamine valikuline, öeldi ERR-ile rahandusministeerumist.

Eeldused RES-i avamiseks on loodud. Paraneval maksulaekumisel on riigieelarvele positiivne mõju ning  juba on näha, et ka makse laekub eelarvesse kevadel RES-is arvestatust rohkem, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

"Eelkõige on positiivset efekti näha tulumaksude, sotsiaal- ja käibemaksu tasumistes, aktsiise laekub ootuspäraselt. Tõenäoliselt on sügisese riigieelarve tegemise ajal võimalik arvestada veidi suurenenud maksutuluga, kuid täpsemad numbrid selguvad suveprognoosi tulemusel septembri alguseks," lausus Klaos.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas lisas, et mai oli tänavu esimene kuu, mil tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem.

"Kui majanduse taastumine jätkub ning toorainete hinnad jäävad praegusele kõrgtasemele, võib tarbijahindade tõus tänavu kevadel prognoositud kahest protsendist mõnevõrra kiiremaks kujuneda," märkis Pungas.

Kasvu peaks kasutama eelarve tasakaalustamiseks

Taastunud ja osalt ootusi ületanud majanduskasv, hinnatõus ja hea maksulaekumine, millele lisandub sügisel tarbimisse jõudev teise pensionisamba raha, on küll kõik positiivsed näitajad, kuid tegu on esialgu siiski ajutise mõjuga, mis ei välista kärbete vajadust riigieelarves, ütles ERR-ile SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

"Eks näis, mida tulevik toob. Mulle tundub, et kärpimise soovi on kannustanud see, et vaadatakse pikaajalist (riigieelarve) tasakaalutust. Sügisel võib tulla tarbimisbuumiga süst, aga meil on pikaajaline probleem, kulud ja tulud pole riigieelarves tasakaalus. Sellist ajutist mõju ei tasu ilmselt arvestada," lausus Nestor.

Nestor viitas ajutise mõju ehk sügisese tarbimisbuumiga teise pensionisamba väljamaksetele, mida peaks kokku tehtama 1,5 miljardi euro eest.

"See on tõeliselt suur summa Eesti majanduse mõistes, see on umbes 10 protsenti aastasest eramajapidamiste tarbimisest kokku," märkis Nestor, lisades, et lisaks käibemaksule on pensioni väljamaksetega oodata ka tulumaksu märkimisväärset kasvu. "Tõenäoliselt saab olema tubli panus Eesti maksulaekumisse," ütles ta.

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ütles ERR-ile, et riigieelarve tegemine muutub majanduse kosudes lihtsamaks ning valitsus peaks mõtlema miljardieurose eelarvedefitsiidi kiirkorras vähendamisele.

"Kui kriis on möödas, siis valitsusel ei tule enam majandust elavdada, vaid esile kerkib taustal olev ebakõla riigi tulude ja kulude vahel. Kuivõrd tulude juurdekasv saab olema päris kiire, siis saame öelda, et nendel aastatel, kui majandusolud soosivad maksutuludes juurdelaekumist, on lihtsam tekkinud puudujääki vähendada ja sellest välja tulla, kui jätta see nendele aastatele, kui kasv taltub Eesti majandusele kohase kolme protsendi juurde. Sõnum võiks olla, et hetkel võiks kasutada soodsaid tingimusi, et parandada eelarvepositsiooni," lausus Kattai.  

Eelarvenõukogu esimees, majandusprofessor Raul Eamets ütles ERR-ile, et kasvava majanduse olukorras võiks kärpemõtetest loobuda.

"Oleme sügisel teises positsioonis, kui arvasime kevadel, kui eelarvestrateegiat tegime. Ma ei ole kindel, et meil on vaja üldse kärbetest rääkida, kui me ei taha kulude struktuuri muuta või teha muudatusi maksusüsteemis. See on väga tõenäoline, et ei ole vaja suurt midagi teha ja asjad loksuvad ise paika tänu majanduskasvule," lausus Eamets.

Eametsa sõnul tähendab juba riigi tulubaasi kasv, et eelarvetasakaaluni jõutakse varem, kui on prognoositud. "Majandus kasvab ja palgad kasvavad, ka maksutulu on suurem. Kui tulubaas on suurem, siis on võimalik seda tasakaalu tänu majanduse kasvule ja palgakasvule kiiremini saavutada," ütles ta.

Eametsa hinnangul on selline optimism igati põhjendatud. "Ma arvan, et aasta lõpus võib majanduskasv veelgi kiireneda seoses teise samba raha kasutuselevõtuga. Ma ei usu, et see optimism ülemäära suur on.  Vaadates neid kõiki Euroopa Liidu rahasid, laenamise võimalusi, mis Eestil kõik on, siis suureks pessimismiks ma küll põhjust ei näe," lausus Eamets.

Palgakasv hinnakasvust kiirem

Kattai märkis, et kuigi tarbimismakse on laekunud tõesti hästi, siis veel suurema panuse maksude laekumise kasvu on andnud tööjõumaksud.

"Tööturul on läinud senimaani paremini kui kardeti. Palgakasv jätkus eelmise aasta teises pooles viie protsendi juures, mis ei ole väga kriisi nägu. Selle aasta esimeses pooles on korralik palgakasv säilinud," lausus ta.

Tarbimismaksude tõusu tekitasid energiaga seotud maksud (elekter ja mootorikütused, kokku 3,6 protsenti kasvu) ja lasteaia kohatasud.

"Kui need üksikud komponendid välja võtta, siis ülejäänud kaubad-teenused kallinesid keskeltläbi üks protsent. See ei ole just väga kiire hinnakasv. Me räägime ajutisest hinnakasvu kiirenemisest, mille juured on kriisis," märkis Kattai.

Kattai sõnul tähendab ka nafta- ja kütusehindade stabiliseerumine, et inflatsiooni kasv taltub. "Kaugemas perspektiivis inflatsioon aeglustub. Ootuspärane hinnakasv on Eesti jaoks ikkagi 2,5 protsenti, mille juurde, me arvame, hinnakasv ka jääb," lausus ta.

Nõudlus paneb hinnad tõusma kallimatel teenustel

Ka Mihkel Nestori sõnul ei tasu mai inflatsiooninäitajaid üle tähtsustada, sest aastatagune võrdlusbaas oli väga madal ning praegune hinnatõus on pigem asjade loomulik käik.

"Eelmisel aastal küündis mais hinnalangus isegi kahe protsendi lähedale. Praegu tundub, et kogu maailmas on tarbimine paisu tagant välja pääsenud ja ettevõtetel on keeruline sellist nõudlust teenindada. Sellest tulenevalt kipuvad asjad kallimaks minema, sest nõudlus ületab pakkumist," lausus Nestor.

Nestor prognoosis inflatsiooni jätkuvat kasvu, kuid karta tema sõnul ei tasu. "Kui vaadata aasta teist poolt, siis näeme positiivset inflatsiooni. Numbrid jäävad suuremaks kui aasta esimeses pooles. Samas pole midagi dramaatilist mõtet karta. Eks ettevõtted kohanevad värske nõudlusega ja seetõttu juba suudetakse vastu tulla tarbijatele," lausus ta.

Nestori sõnul tähendab see erisusi valdkondade vahel: näiteks elektroonika jaemüüjad suudavad kolm korda rohkem televiisoreid tellida, kui sügisel, mil pensioniraha tarbimisse jõuab, peaks selleks vajadus tekkima, reisikorraldajad aga tõenäoliselt reiside arvu kolmekordistada ei suuda.

"Pigem see võib mõjutada kodumaiste teenuste hindu, mida ei ole võimalik nii palju rohkem pakkuda, nagu kodumaised reisikorraldajad, kes ei suuda kolm korda rohkem reise pakkuda, kui selline hüpe peaks tulema. Või kodumaised spaaettevõtted, kus on mahupiirangud," lausus Nestor.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti SKT esimeses kvartalis aastases võrdluses 5,4 protsenti. Analüütikute hinnangul jätkub ja tõenäoliselt kiireneb majanduskasv teises kvartalis veelgi.

Eestis kasvas tootemaksude ehk käibemaksu ja aktsiiside laekumine esimeses kvartalis lausa 25 protsendi võrra.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,6 protsenti. Enim mõjutas mais hindu mootorikütuse kallinemine. Võrreldes mulluse maiga olid kaubad 2,9 protsenti ja teenused 4,4 protsenti kallimad.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: