Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik selgitas ERR-ile, mida septembris ees ootav hinnatõus tavatarbijale reaalselt tähendab. Kõige suurema osa kodutarbijatest moodustavad leibkonnad, kes kasutavad gaasi põhiliselt kodus toiduvalmistamiseks. Nende keskmine kuutarbimine jääb seitsme kuupmeetri juurde ning kuutasu tõuseb 3,5 eurolt viiele.

Teise tüüpilise leibkonnana tõi Kaasik välja kodud, kus igakuine gaasitarbimine jääb umbes 30 kuupmeetri juurde. Need on majapidamised, kus lisaks gaasipliidile kasutatakse gaasi ka vee soojendamiseks. Selliste inimeste jaoks tähendab hinnatõus 10 euro asemel 15-16 euro maksmist kuus.

Kõige keerulisem on hinnata kulude kasvu suuremate tarbijate puhul, kes kasutavad gaasi kütteallikana. Kaasiku sõnul sõltub nende gaasitarbimine nii talvisest temperatuurist kui kodu soojuspidavusest. Seni näiteks kuus 300 eurot maksva inimese jaoks tõuseb kulu 450 euroni.

Hindade juures ei ole arvestatud aktsiisi ja võrgutasusid, mis lisanduvad gaasihinnale.

Eesti Gaasi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm kinnitas, et ka suured tarbijad peaks arvestama 51-protsendilise hinnatõusuga, kuid avaldas lootust, et gaasi hind pöördub kütteperioodi ajaks uuesti langusesse ning nad saavad hinna osas korrektuure allapoole teha.

Võrdluses naaberriikidega tõi Margus Kaasik välja, et Soomes maksab gaas inimese jaoks kokkuvõttes rohkem kui Eestis, kuna sealsed maksud on oluliselt kõrgemad.

Lätis on gaasi hind hetkel mõnevõrra odavam kui Eestis, kuid selle tingis lõunanaabrite otsus tõsta hinda juba paar kuud tagasi. Kuna Lätis korrigeeritakse gaasihinda riiklikul tasandil kaks korda aastas, nimetas Kaasik tõenäoliseks, et Lätis tõuseb jaanuaris hind Eestist kõrgemale.

Gaasi omahind on kõigis kolmes riigis Kaasiku sõnul väga sarnane, kuna gaasi sisseostuhinnad on sarnased.

Konkurentsiameti elektri- ja gaasituru värskest aruandest selgub, et Eestis oli 2019. aastal 48 390 kodutarbijat, kes ostavad gaasi jaeturult. Aruande kohaselt omavad gaasi jaemüüjatest kodutarbijatele suurimat turuosa kolm ettevõtet. Turuliidri Eesti Gaasi osa on alates 2016. aastast olnud pidevas languses ning hetkel kuulub neile turuosast 75 protsenti, Alexelale 10 ja Eesti Energiale kolm protsenti.