Eesti majanduse kasv võib teises kvartalis ulatuda kümne protsendini

Ehituskraanad
Ehituskraanad Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kui esimese kvartali majanduskasv ulatus aastases võrdluses veidi üle viie protsendi, siis teise kvartali majanduskasvu kohta võime näha kahekohalist arvu, ütlesid ERR-iga vestelnud analüütikud.

Kuivõrd esimese kvartali majanduskasv oli väga tugev ja tõstis sisemajanduse koguprodukti (SKP) taseme kõrgele, mõjutab see ka ülejäänud kolme kvartalit ning aastases võrdluses saab majanduskasv olema märkimisväärne, ütles ERR-ile Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

"Täpset numbrit on raske öelda, aga võib tulla kasv üheksa-kümne protsendi lähedale. Kvartali võrdluses võib isegi tulla langus. See langus ei tähenda, et meil majanduses midagi halvasti oleks, vastupidi, meil majandus kasvab väga kiiresti," lausus Mertsina.

Mertsina hinnangul tulevad ka kolmas ja neljas kvartal väga tugeva majanduskasvuga, oma osa selles on teisest pensionisambast väljavõetaval rahal, mida jõuab tarbijate kätte ligikaudu miljardi euro võrra. Kogu aasta majanduskasv siiski kümne protsendini tema prognoosi järgi ei ulatu.

"Meil ei ole praegu prognoos päris valmis, tuleme välja augusti lõpus, aga arvan, et aasta (majanduskasv) kokku ei tule kahekohaline. Aga kasv on ikkagi tugev, võib jääda kaheksa protsendi lähedale," ütles Mertsina.  

Ka Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai prognoosis, et teise kvartali majanduskasv võib aastases võrdluses ulatuda kümne või enama protsendini. Teisel poolaastal sõltub majandus palju sellest, kuidas tullakse toime viiruse levikuga, märkis ta.

"See jätab majandusele ühel või teisel moel jälje. Kui läheb võimalikult hästi ja rangeid piiranguid pole vaja kehtestada, siis kõik märgid viitavad sinna suunda, et majanduses on võimalust ja jõudu edasi kasvada ka kolmandas ja neljandas kvartalis. See kriis on eelmistest erinev ja nii inimestele kui ka ettevõtetele on raha kätte jäänud ja pensioni teisest sambast välja võetav raha lisab ostujõudu. Tarbimise poole pealt on jaksu majandust kasvatada küllaga," lausus Kattai.

Hinnad ja palgad kasvavad, kuid töökätest on nappus

Rahandusministeerium teatas kolmapäeval, et tänavu tasuti poole aastaga maksuametile 3,95 miljardit eurot makse, mis on aastatagusega võrreldes 13,8 protsenti rohkem. Märkimisväärselt kasvas nii käibemaksu kui kütuseaktsiisi laekumine.

Mertsina sõnul oli maksulaekumise kasv küll tugev, kuid jäi tõenäoliselt siiski alla esimesele kvartalile. "Esimeses kvartalis olid netotootemaksud need, mis andsid tugeva panuse majanduskasvule. Kui maksude mõju välja võtta, siis puhas majanduse lisandväärtuse kasv oleks olnud kolm protsenti, mis on iseenesest ka väga tugev kasv," lausus ta.

Samuti üle tavapärase kerkinud palkade ja hindade kasv võib olla majanduskasvule prognoosimatu mõjuga.

"Inflatsioon hakkab küll pidurdama netopalga reaalkasvu ehk inflatsiooniga korrigeeritud netopalga kasvu. See võib pidurdada eratarbimise kasvu. Kui 2018 netopalga reaalkasv oli üheksa protsenti, 2019 ligi neli protsenti, eelmisel aastal kolm protsenti, siis 2021 ja 2022 need numbrid tulevad aeglasemad. Samas praegu palgakasv ületab inflatsiooni, ostujõud kasvab. Oluline ka see, et koos inflatsiooni kiirenemisega viimastel kuudel on tõusnud ka elanike ootused. See sunnib ühest küljest küsima kõrgemat palka, teisest küljest võib see ergutada tarbimist," rääkis Mertsina.

Kattai märkis, et kiire hinnakasv töötab mõnes mõttes majanduskasvule vastu, kuid peamiselt on tarbijakorvi hinda kergitanud energia ja mootorikütuste hindade kerkimine, mis võivad ühel hetkel hoopis odavnema hakata. Hoopis suurema hoobi annab tema hinnangul Eesti majandusele järgmisel aastal kätte jõudev tööjõupuudus.

"Me oleme juba praegu jõudnud väga lähedale sellele seisule, mis valitses enne kriisi, kus ettevõtted soovisid areneda ja laieneda, aga töötajate nappus pani piduri peale. Kui selle aasta teises pooles on võimalus veel töötajate arvu kasvatada ja majandusele hoogu juurde anda, siis tõenäoliselt alates järgmisest aastast hakkab tööjõupuudus majanduskasvu palju tugevamini piirama," lausus Kattai.

Tööjõupuudus tingib ühe komponendina ka hindade tõusu, teiseks on palgakasv, mis on juba praegu seitse-kaheksa protsenti, ning kolmandaks pandeemia ajal tekkinud tarneraskused ja toormedefitsiit, nentis Kattai.

Lepik: SKP kasv toimub moonutatud keskkonnas

Kuigi SKP kiiret kasvu on tore jälgida, ei tasu tänavusi kasvuarve väga tõsiselt võtta, sest kasv toimub mulluse madala baasiga võrreldes ja riikide toetuspakettide ning keskpankade stimuleeritud moonutatud majanduskeskkonnas, ütles ERR-ile majandusekspert Kristjan Lepik.

"Märgid näitavad, et majandused on taastunud. See on toimunud, aga erakordse valitsuste stiimuli toel. On olnud toetusmeetmeid palju, rahatrükiga toetatud. Tegelikult me oleme mõneti moonutatud keskkonnas praegu. Järgnev aasta näitab, et kuidas päriselt COVID-ist välja tullakse," lausus Lepik.

Lepiku sõnul on COVID toonud majandusse muutused, millest mõned on ajutised, kuid mõned püsivad. "Täna me ei tea, kus majanduse uus normaalsus paika loksub. Tuleb arvestada, et majandus on taastunud erisuunaliselt. SKP võtab majanduse kokku, aga on valdkonnad, millel läheb hästi, nagu tehnoloogia, ja on valdkonnad, mis kiratsevad, nagu turism," lausus ta.

Hindade kasvu taga on Lepiku hinnangul ka keskpankade stiimulmeetmed.

"Need on inflatsioonilised oma olemuselt, nagu rahatrükk või nullis intressid. Kui mõelda, et intress on nullis ja inflatsioon on viie protsendi juures, siis keskpankurid ütlevad, et kiire inflatsioon on ajutine, aga seda me ei tea tegelikult keegi. Mitmel puhul tundub, et see ei ole nii ajutine. See tähendab seda, et keskpankurid on sunnitud intresse tõstma, mis pidurdab majanduskeskkonda. COVID-ist tingituna oleme moonutatud reaalsuses, kus päris hästi ei saa aru, mis on päris ja mis on ajutine," rääkis Lepik.

Lepiku sõnul on kvartaalsetest SKP ülevaadetest olulisem see, kuidas majandused leiavad tasakaalu peale valitsuste toetuspakettide lõppemist.

"Kui inflatsioonisurve ei alane, oleme raskete valikute ees intressimääradega. Inflatsioon on ka psühholoogiline: kui inimesed seda väga usuvad, on seda väga raske uuesti kontrolli alla saada. Keskpankurite tegevus on natuke murettekitav praegu," nentis Lepik.

Teise kvartali Eesti majanduse näitajad avaldab statistikaamet augusti lõpus, lisaks ka täpsustatud andmed eelmiste aastate SKP kohta, mis võib ka tänavusi kasvunäitajaid mõnevõrra muuta. Esimeses kvartalis kasvas Eesti SKP aastases võrdluses statistikaameti andmetel 5,4 protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: