Lauri: üldist palgatõusu avalikus sektoris ei tule

Justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri.
Justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Vaatamata väga heale maksulaekumisele ja hindade kiirele kasvule ei ole plaanis riigieelarvet lisaeelarvega korrigeerida ning paika jääb ka plaan tõsta avalikus sektoris palka vaid mõnes üksikus valdkonnas, ütles ERR-ile justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri.

Vaatamata oodatust paremale maksulaekumisele esimesel poolaastal, hindade kiirele kasvule ja prognoosidele kümne protsendini ulatuvast  majanduskasvust ei kavatse valitsus koostada lisaeelarvet, ütles Lauri. 

"Praegu küll mitte. Me ei tea, kuidas asjad konkreetselt välja kujunevad aasta jooksul. Meil on COVID-i kriis ähvardamas. Me tahame ja loodame, et suurt mõju sellel majandusele ei ole, aga kunagi ei tea. Ühelt hetkel võib hinnatõus küll maksutulusid suurendada, kuid teisel hetkel tagasilöögi anda. Praegu pole näha, et meil oleks mõistlik teha lisaeelarvet, seda enam, et meie (eelarve)puudujääk on siiski suur. Me võiksime paremate maksutuludega pigem kokku hoida ja olla valmis selleks, et COVID-kriisiga seoses võivad tulla lisakulutused," rääkis Lauri.

Vaatamata hindade kasvule pole praegu plaanis järele anda ka avaliku sektori üldisele palgasurvele ning plaan on jääda kevadel kokkulepitu juurde, nentis Lauri.

"Palgatõusu puhul kevadel otsustati, et on valdkonnad, kus eraldati raha juurde, kus saab palku tõsta: sisejulgeolek ja veel mõned kohad. Kahtlemata on palgatõusu surve avalikule sektorile tugev. Ka konkurentsi mõttes. Seda võib ka vaadata aga ka nii, et (raha eraldamise asemel) tuleb ressursse ümber paigutada: kusagil on tõenäoliselt vaja palku suurendada rohkem, kuskil võib-olla vähem, kuskil kokku tõmmata," lausus Lauri, ning lisas, et üle tuleb vaadata ka nii mõnegi avaliku sektori töökoha vajadus ning võimalusel vabanevat palgaraha kusagil mujal kasutada.  

"See asi on hästi kompleksne ja tuleks vaadata leidlikult ja mitte jääda kinni tavapärastesse vaadetesse, et kui kuskil on 10 inimest tööl, siis seal ongi igavesti 10 inimest tööl. Võib-olla saab hakkama kaheksa-üheksa inimesega ja võib-olla polegi mingeid tegevusi vaja ja saab hakkama hoopis kahe inimesega," ütles Lauri.

Samuti pole plaanis loobuda kevadel valitsuse poolt ministeeriumitele antud kärpesuunistest. Kokku peaks tegevuskuludest kärpima 60 miljonit eurot.

"Me võime kärbet vaadata ka sellest vaatenurgast, et 60 miljonit kogu eelarve mahu juures ei ole väga suur number. Kas me teeme kulutusi riigi poolt ratsionaalsel viisil. Ikka on kohti, kus kulutustega tehakse mõttetusi, ja on kohti, kus oleks raha juurde vaja. Seda aspekti tuleb kindlasti vaadata, kuidas hoida kulusid kontrolli all. Nii et kevadel antud kärpesuuniseid tulekski ehk vaadata selles võtmes, et järsku annab mingeid asju teha ratsionaalsemalt, mittevajalikest asjadest loobuda," lausus Lauri.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: