Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega või kaugtöö tegemise võimalust.

Õigus paindlikke töötingimusi küsida ei too aga tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Samuti sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Seadusega kaotatakse 13- kuni 14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel kümne tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. See kohustus jääb edaspidi kehtima vaid seitsme- kuni 12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka tööinspektsiooni töökoormust seoses 13- kuni 14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumad töötamisvõimalused, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Välja arendatakse tööelu infosüsteemi automaatne teavitussüsteem, mis informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 saadikut.