Tervishoius eristatakse kolme ohuolukorra triaaži taset. Kui esimene neist rakendub olukorras, kus ohuolukord terendab, siis teise taseme korral on elutähtsa teenuse andmine juba löögi all, sest oht on käes. Praegu ongi juba tükk aga olnud haiglates käsil teise taseme meditsiiniolukorra rakendamine. Kolmas, kõrgeim tase aga leiab rakendamist siis, kui toimumas on ulatuslik kriis ja see on sisuliselt katastroofisituatsioon.

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets ütles, et kolmanda taseme juures saavad ka erakorralist abi üksnes need, kes vajavad vältimatut ravi ehk kes on eluohtlikus seisundis.

"Kevadel oli väga vähe puudu hetkest, kus oleksime pidanud kolmandat taset rakendama. Täna oleme kolmanda taseme kehtestamise lähedale taas väga lähedal. Lähinädalatel võib patsientide arv minna kriitilise piirini," ütles Vaiknemets.

Praegu toimetatakse haiglasse keskmiselt 60 koroonapatsienti päevas. Vaiknemets ütles, et kui haiglaravile jõudjate arv jätkab tõusmist, tuleb kaaluda veel rangemaid piiranguid, et tulla haiglates toime koormuse ühtlasema jaotamisega.

Ta lisas, et Eestis on koroonasse surnutest 75 protsenti vaktsineerimata, kes tulevad peamiselt earühmast, millest 75 protsenti on vaktsineeritud, seega on suremus vaktsineerimata eakate seas väga kõrge. Ainuüksi oktoobrikuu jooksul on 72 koroonasse surnust 50 olnud vaktsineerimata. Need surmad võinuksid osaliselt aga olemata olla, kui inimesed end vaktsineerinud oleksid.

"Kui me ei oleks saavutanud tänast vaktsineerituse taset, oleksime märksa tõsisemas tervisekriisis. Kui palju kõrgem oleks surmade hulk, ei oska hinnata, aga löök oleks oluliselt tugevam," ütles Vaiknemets.

Sellegipoolest nimetas ta praegust vaktsineerituse taset liiga madalaks.

"Kolmas laine võib meid oodatust palju tõsisemalt tabada. Eesti epidemioloogiline olukord on Euroopa üks halvemaid, meie vaktsineeritusega hõlmatus on Euroopa Liidu üks madalamaid," tõdes Vaiknemets.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõi esile, et haiglaravi patsientide arv on viimase nädalaga kasvanud 135 inimese võrra, mida on rohkem kui eelmise viie nädalaga kokku.

"Näeme olukorra halvenemist, intensiivistumist," ütles Kiik.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haigus on tasapisi üha vanema elanikkonnani jõudnud, tehes nende seas märksa karmimat laastamistööd. See mõjutab ka haiglaravi vajadust, mis on kasvanud seitsmepenikoormasaabastega. Samal ajal on aga meditsiinis jaksu ja indu haigusega võidelda üha vähem, sest inimesed on läbi põlenud ega ole enam valmis samas mahus ületunde tegema kui kevadel, personali on seetõttu ka lahkunud. Seega võimekust 700 koroonapatsienti ära ravida-põetada enam pole.

"On põhjust eeldada, et 600 haiglaravi vajajat on varsti käes," tõdes Sule.

"Töötajate leidmine praegu on märkimisväärselt keerulisem kui varem," tõdes ka Kiik, lisades, et Eesti meditsiinisüsteem on nii õhuke – vähe raha, vähe inimesi –, et põhjamaade meditsiinitaset pole praeguses olukorras võimalik pakkuda.

Järgmisel nädalal on koolivaheaeg. Terviseamet palub hoiduda laste viimisest vanavanemate juurde, et vältida eakate nakatumist koroonasse.

"Nakatumine kasvab eriti vanemaealiste seas, sest lapsed viiakse vanavanemate juurde. Palun ärge tehke seda! Soovitame piirata kõiki ebavajalikke käike, mõelda, kuhu läheme, kellega kohtume," ütles Vaiknemets.

"Väga halb eskaleerub kaskaadina katastroofiks," hoiatas perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

Perearstid vaktsineerivad kõiki

Perearstide selts käivitab 27. oktoobrist 5. novembrini vaktsineerimise hoogtöö, mille käigus saavad kõik soovijad minna vaktsineerima kõigi perearstide juurde, st mitte tingimata oma perearsti juurde. Liikumisraskustega inimestele korraldatakse vaktsineerimine kodus. Lisaks võivad omale lähima või sobivaima perearsti poole pöörduda tõhustusdoosi saamiseks, kel see näidustus on, nagu meditsiini-, hooldus- ja hariduspersonal, üle 65-aastased ja nõrgenenud immuunsusega inimesed, kes saanud vaktsiini aasta algul.

"Me ei saada kedagi tagasi, kel on õige aeg käes, ega küsi etteheitvalt, kus te varem olite," lubas Vallikivi.

Ta lisas, et vähene vaktsineeritus ja kõrge nakatumistase mõjutavad ka perearstide tööd, kelle kogu aur läheb nakatunute sümptomite leevendamisega tegelemisele ning teised abivajajad peavad võib-olla kauem löögilepääsu ootama.

"Eriarstile suunamine on raskem kui kunagi varem," tõdes Vallikivi.