Benjamin Franklin olla öelnud midagi, mis meie mõõtühikusse ümber arvestatuna kõlaks umbes sedasi: "Gramm ennetust on väärt kilogrammi jagu ravi". Nii isikutasandil kui ka tervele riigile ja rahvale mõeldes, mingi probleemi ennetamine on alati arukam, kui selle lahendamisega tegelemine.

Kõige mõistetavam on see meie tervisele mõeldes. Suitsetamisest hoidumisega tõstame oma elu kvaliteeti ning vähendame oluliselt kopsuhaiguste riski. Kehakaalu kontrolli all hoides vähendame loendamatul hulgal erinevate terviseprobleemide riski. Füüsiline liikumine, tervislik toit, jne jne.

Paraku ei pälvi see lihtne loogika piisavalt tähelepanu ega rakendamist. Majanduskriisi olukordades näiteks on ennetusele minevate kulude vähendamine olnud üks üsna tõenäoliseid otsuseid. Hetke eelarvet silme ees hoides tundubki aruka sammuna, sest ennetustöö positiivsed tulemused on pikaajalised.

Ennetustöö vähese tähtsustamise taga on kindlasti ka see, et selle tulemuseks on ju millegi puudumine. Probleeme on tulevikus nende sekkumiste tõttu vähem. Kuid praegused otsustajad ja tegijad on püsivalt rakkes hetke olemasolevate probleemidega. Nad kustutavad tulekahjusid. Mida peabki loomulikult ka tegema. Ehk teisisõnu, kergem ja loogilisem tegevus võib näiteks olla uue kainestusmaja ehitamine, mitte noortele suunatud tegevuste võimendamine, mis takistaks neil tulevikus riskirühma langeda.

Mingi hetkel olematu probleemiga tegelemine, selleks, et seda probleemi tulevikus ei tekiks, see paistab ehk liiga abstraktne ja nii jäävad paljud olulised ennetustegevused ära.

Ärgu mõistetagu valesti, ennetusega tegeletakse praegu kindlasti kaugelt rohkem kui kakskümmend või viisteist aastat tagasi. Ja paljud tervisekäitumisega seotud probleemid ongi vähenenud. Kuid näiteks alkoholiprobleemiga oleme nüüd jõudnud mingile platoole, kus oleme viimased aastad paigal tammunud. Mõned negatiivsed näitajad on koguni kasvanud.

See hetkeseis ei tohi olla vastuvõetav. Ka praegune pandeemiakontekst näitab, et meie rahva tervis ei ole meile kollektiivselt jätkuvalt eriti prioriteetne. Tervis on meie suurim vara. Ilma selleta ei ole kasu edukatest majandusnäitajatest, positiivsest iibest ega ka kõrgest haridustasemest.

Tark rahvas, mille on eesmärgiks seadnud president Alar Karis, käitub targalt. Käitub targalt ka - ja ennekõike - iseenda suhtes. Ennasthävitavate eluviiside ja valikute aeg peaks jääma eelmistesse aastakümnetesse.

See tarkus tuleb aga teadmistest ja üldisest teadlikkusest. Kui ei ole infot, siis ei saa olla ka arukaid valikuid. Ja siin on suur tähtsus esmasel ennetusel, mis aitaks muuta teatud käitumismudelid ebaarukateks ning ebapopulaarseteks.

Me võime ju eeldada, et teatud teadmised on iseenesestmõistetavad. Kuid kas meil on põhjust arvata, et inimesed teavad, et alkohol kuulub vähki tekitavate ainete hulka, samasse kategooriasse, kus on ka tubakas ja asbest? Kas teie teadsite?

Meil Eestis ei ole ju sellist teadlikkust uuritud. Mujal aga on. Taani Vähiliidu hiljutine uuring (2020) näitas, et ainult 22,2 protsenti vastanutest oskasid alkoholi mainida vähki tekitava riskifaktorina. Kui küsitletutele seda ühe variandina pakuti, siis tõusis see protsent 44,8 peale.

Norras leidis 2016. aastal korraldatud esinduslik uuring, et seitse naist kümnest ei olnud alkoholi ja vähi seosest teadlikud. Soome tervise ja heaolu instituudi aruande (2018) andmetel nõustus vaid 37 protsenti küsitlusele vastanutest täielikult, et alkoholi tarvitamine suurendab vähiriski.

Eurobaromeetri uuringus (2010) nõustus vaid 23 protsenti rootslastest täielikult, et alkoholi ja vähi vahel on seos, ja veel 33 protsenti kaldusid sellega nõustuma. Need andmed pärinevad sotsiaalselt tundlikest ja teadlikest Põhjamaadest. Oleks äärmiselt huvitav ja tegelikult ka oluline saada teada, milline on vastav olukord Eestis.

Teadmatus suurendabki selle riskifaktori kaalukust. WHO avaldas oktoobris, et alkohol on üks suurimaid rinnavähi riskitegureid. Sajast rinnavähi juhtumist Euroopas on alkoholi tarvitamine põhjustanud seitse. Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) hinnangul põhjustas 2020. aastal alkoholi tarbimine Euroopas peaaegu 40 000 uut rinnavähi juhtumit.

Seega, vähendades tarbitavaid koguseid või loobudes alkoholist täielikult, võivad inimesed vähendada oma vähiriski. Inimestel on õigus seda teada ning erinevatel riiklikel ja erialastel institutsioonidel on kohustus neid sellest teavitada.

Ennetus on mitmekülgne, hõlmates nii aktiivseid tegevusi nagu füüsiline trenn ja tervislik toitumine kui ka täiesti passiivseid ehk siis teatud asjadest, näiteks alkoholist, loobumist. IARC-i Euroopa vähivastane tegevuskava reastab 12 viisi, kuidas saame oma vähiriski kahandada. Üks neist kõlab nii: "Kui sa tarvitad ükskõik milliseid alkohoolseid jooke, vähenda tarbimist. Vähiennetuse vaatenurgast on alkoholi mittetarvitamine parim variant."