Sageli tuleb perearsti vastuvõtule inimene, kellel on korraga mitu probleemi: kõrge vererõhk, tõusnud veresuhkur ja liigne kehakaal. Mõned ka suitsetavad ja liigtarvitavad alkoholi. Lisaks pingelisest elust tingitud stress ja unehäired. Selline inimene satub tavaliselt arsti vastuvõtule mõne tervisedokumendi nagu näiteks autojuhilubade tervisetõendi jaoks. Patsiendi üllatus on aga suur, kui arst ei ole temaga rahul ning ei taha talle tervisetõendit anda.

Kõrge vererõhk ja kolesterool, rasvumine, seljavalud, luude hõrenemine, lihasmassi hääbumine, artriit ja teist tüüpi diabeet - neid tagajärgesid on võimalik aktiivse eluviisi ja teadliku toitumisega ära hoida.

Inimesed küll soovivad parandada oma vaimset ja füüsilist tervist, aga puudu jääb tihti teadmistest ja järjepidevusest. Positiivse eeskujuna võib tuua Toomas Luhatsi, kelle blogi "Verine rõhk" annab aimu sellest, kui raske on tema tee parema tervise ja enesetunde suunas. Rõõm aga sellest, et ta teemast ausalt kirjutab, inspireerides nii ka teisi enda keha eest hoolitsema.

Uus-Meremaa on leidnud ja piloteerinud n-ö trenniretsepti ideed, mille puhul kirjutab perearst patsiendile trenniretsepti ja saadab ta enne ravimite välja kirjutamist spetsiaalsesse liikumisprogrammi.

Nii ei jää patsient üksi arstilt saadud soovitusega, et "liigu rohkem, söö teadlikumalt, vähenda stressi ja ära suitseta", vaid teda toetavad erinevad eksperdid nii kohtudes kui ka telefoni teel. Lisaks toimuvad programmis osalejatele regulaarsed ühised tegevused rõõmude ja murede jagamiseks, kogemuse vahetamiseks ja edasi tegutsemise motiveerimiseks.

Tulemused on julgustavad. Pool kuni kolmveerand aastat pärast liikumisprogrammi lõppu teatas 63 protsenti osalejatest, et nad on nüüd aktiivsemad kui alustades. Ühegi tabletiga inimesi liikuma ei pane, selleks on vaja tahet ja piisavalt pikka aega uute harjumuste kujunemiseks.

Ka Eestis on vaja luua sarnane liikumisprogramm nagu Uus-Meremaal, kus riskigrupi inimesi toetavad terapeudid ja treenerid, kes töötavad ühtse meeskonna koos tervisekeskuse arstide ja pereõdedega. Iga tervisekeskuse juurde koonduks spetsialistide võrgustik ning info kogukonnatreeningute kohta. Inimesed saavad ise valida või tervisejuht (health coach) aitab ja nõustab individuaalselt, milline liikumisharrastus on just neile kõige otstarbekam ja koostab vastava personaalse plaani.

Sageli soovivad ülekaalulised hakata jooksma, aga alustada tuleb hoopis rahulikult jalutamisest ning kepikõnnist, abi on ka ujumisest ja vesiaeroobikast. Lisaks on tihti vaja korrigeerida toitumist ning elurežiimi üldisemalt, näiteks tagada piisav ja kvaliteetne uni.

Vähesest füüsilisest aktiivsusest tingitud enneaegse suremuse ja haigestumise tõttu kaotati Eestis 2016. aastal pea üheksa tuhat eluaastat. Kõige sagedasem surmade põhjus on südame-veresoonkonnahaigused, mille ravile kulub kõige rohkem maksumaksja raha, üle saja miljoni euro aastas.

Aucklandi ülikooli teadlased on välja arvutanud, et ühe istuva eluviisiga inimese aktiivseks "muutmine" maksab umbes tuhat eurot aastas.

Kui kõik Uus-Meremaa väheaktiivsed hõlmata trenniretsepti programmi, maksaks see umbes 90 miljonit eurot. See aitaks jällegi säästa aastas üle 30 miljoni euro ainuüksi südame-veresoonkonnahaiguste ravile kuluvast summast. Seega, arvestades elustiilimuutusest tingitud mõjude avaldumiseks kaks aastat, tasub see investeering ennast viie aastaga.

Eesti Haigekassa (Tervisekassa) räägib üha rohkem avalikult ennetustöö tähtsusest. Seetõttu on trenniretsepti ideeks olemas soodne pinnas. Ideaalis väljastatakse peagi rohkem trenniretsepte kui ravimiretsepte.

Kui meil õnnestub muuta elustiilihaiguste kulgu, tuua sisse reaalne muudatus nende käsitlusse, kaasata abilised ja leida motivaatorid ning panna inimesed rohkem liikuma, õigesti sööma, siis võime varsti jõuda olukorrani, kus inimesed elavad kauem ja sealjuures õnnelikumalt ning elustiilihaigused ei võta lõviosa ravirahast.