Targo Lusti: miks kaitseväelane tohib suitsetada?

Kui ühiskond ei suuda või ei taha suitsetamist ära keelata, tuleb mõelda, kuidas vähendada tubakatarvitamisest tulenevaid tervisekahjusid. Parim viis on loobumine. Neile, kes sellega kohe hakkama ei saa, tuleb pakkuda vähem kahjulikke alternatiive, mis võiks suunata tarbija ajapikku samuti loobumisele, kirjutab Targo Lusti.
Kaitseväes on suitsetajad kindla osakaaluga grupp isikkoosseisust, neid on seal mõnevõrra rohkem kui rahvastikus üldiselt. Suitsunurk on kaitseväes tahes või tahtmatult laagerdunud osa. Me näeme päevast päeva samu inimesi rutiinselt marssimas kontorist õue ja siirdumas suitsunurga poole. Isegi kui üks isik sedavõrd palju suitsetada ei tahakski, siis kambavaimust minnakse kaasa. Teised ju lähevad. Suits liidab ja lahutab.
Lõõpides leitakse väga tervislikud põhjused enese sirutamiseks, sammude lisamiseks ja värske õhu hingamiseks. Suitsunurgas aetakse mõnikord olulised asjad korda, sest seal on kõik justkui võrdsed. Puuduvad need barjäärid, mis staabis takistaksid selgitamast ülemusele, miks üks või teine asi just nii peaks käima.
Tarbitavate sigarettide arv on korrelatsioonis sellega, kui oluline teema parasjagu jutuks tuleb. Jutt, et suitsetamine on tervisele kahjulik, on kõigile teada. Aga see ei keela läitmast järgmist sigaretti.
Kaitseväe eesmärk on inimest tervisevalikutel suunata, kuid otsused teeb iga inimene siiski ise. Loobumise suunas aitavad edasi alternatiivsed tubakatooted, mis esmalt on vähem kahjulikud ning - mis eriti oluline - ei kahjusta tavasigarettidega võrreldes juuresolijate tervist.
Kui keegi teeb kaitseväes nikotiinipatju, siis ta vähemalt ei tekita teistele kahju ega häiri teisi passiivse suitsetamisega. Nikotiinipadjad ei ole sotsiaalne tegevus ega soodusta "nurka" minemist, mis omakorda võib vähendada tarbimist.
Kümnendik ajateenijaid suitsetab
Ajateenijate hulgas on suitsetajate hulk hinnanguliselt kümme protsenti. Suitsetamist ei piirata ega võimaldata neil teisiti oma harjumust järgida kui kaaderkoosseisul. Kui on soov suitsetada või veipida, tuleb üles leida kindlaksmääratud suitsetamisala.
Nikotiinipatjadega on asi lihtsam. Selle tarbimist küll üldiselt taunitakse, kuid osaval ja tagasihoidlikul kasutamisel enamasti aktsepteeritakse ilma suurema tülita. Mida ei näe, seda pole olemas. Või on, aga ei pea tunnistama, et on.
Nikotiinipadjad on küll suitsuvabad, kuid rikuvad suuhügieeni, tekitavad kroonilisi haigusi limaskestal ja põhjustavad sõltuvust. Just sõltuvus on see, mille osas peaks tarbija kõige enam teadlik olema.
Kui suitsuvaba toode ikkagi simuleerib suitsetamist ja tekitab sõltuvust, siis on väga suur oht sattuda ka traditsiooniliste sõltuvustoodete juurde. Seepärast peavad vähem kahjulikud alternatiivtooted olema suunatud üksnes suitsetajale ning aitama neil ajapikku suitsetamisest loobuda, kui nad seda hoobilt teha ei suuda.
Teine lugu on siiski nende ainetega, mis klassifitseeruvad keelatud ainete alla. Kaitsevägi käitub seaduskuulekalt. Keelatud ainetega on kaitseväes nulltolerants. Kuigi arstlikus komisjonis sõelutakse välja tõelised sõltlased, kelle puhul on õigusaktiga keelatud juurde pääseda relvale ja riigisaladusele, võib probleeme olla juhutarvitajatega.
Noored satuvad vahel linnaluba kasutades seltskonda, kus on saadaval kanep või muu kraam ning siis tarvitatakse seda kas uudishimust või eelneva kogemuse ajel. Koostöös sõjaväepolitseiga siiski tehakse kontrollreide ning keelatud ainete tarvitajate puhul vabandused ei kehti.
Kaitsevägi on aastaid osalenud erinevates preventsiooni- ja nõustamisprogrammides. Meil on koolitatud spetsialiste, kes oskavad korrektselt nõustada sõltuvuse puhul või tervisekäitumise osas.
Tervislike eluviiside propageerimiseks on ajateenija päevarutiinis õige ärkveloleku ja unerežiim ajaliselt reglementeeritud. Toitlustamine on mitmekülgne, kaloririkas ja kindlatel kellaaegadel. Sportlik tegevus on parimas mõttes rutiinne tegevus ning tervishoiuteenused on tagatud riigi kulul.
Ka legaalsetest pahedest tuleb aidata vabaneda
Suitsetamisest loobumiseks on vaja tahtejõudu, muud vahendid ravimite ning nõustamise osas on hästi kättesaadavad. Teadlikkuse tõstmine ja tervete eluviiside järgimine peaks olema prioriteet. Selleks on vaja inimesi innustada ja aidata neil leida motivatsiooni olla terve, tegus ja elurõõmus.
Ometi on siinkohal oluline vaba tahte olemasolu, mille rakendamiseks kaitsevägi annab võimaluse. Lõpliku otsuse tegemisel, kas suitsetada või mitte, lisandub kõnealuse viiendiku kaaderkoosseisu eeskuju suitsunurgas, ühiskondlik surve linnaloal end lõdvaks lastes või muud emotsionaalsed või sotsiaalsed faktorid, mis võivad ära nullida ka teadmispõhised argumendid.
Oma osa tervistkahjustava sõltuvuse tekkimisel on aktsepteerivatel ühiskondlikel hoiakutel, mudival sotsiaalsel eeskujul ja ahvatlevatel reklaamidel. Noor kujunev isiksus võtab oma tegevuste ja harjumuste kujundamisel eeskuju teda ümbritsevast keskkonnast. Ta proovib mõnda asja uudishimust, mõnda seltskondlikul või eluolulisel survel. Me peame nii läbi koduse lastetoa kui ühiskondlike väärtushinnangute näitama maksimaalselt positiivset eeskuju.
Tervise Arengu Instituudi andmetel suitsetab Eesti elanikkonnast umbes viiendik. Alternatiivsed tubakatooted on puhtamad ja vähemkahjulikud, kuid neistki võib tekkida sõltuvus. Seepärast on alternatiivsed tooted abiks suitsetamisest loobumisel, kuid alustada nendega ei tasu.
Kuumutavad tubakatooted, mis on näiteks Jaapanis turul olnud ligi kaheksa aastat, on uuringute põhjal näidanud, et umbes viiendik suitsetajatest lähebki esmalt alternatiivsetele toodetele üle. See on lihtsalt palju leebem väljumine, kui silmapilkne lõpetamine.
Suitsunurgale on alternatiive: kohvituba või kaardilaud, aga veel parem malelaud või spordisaal. Suitsetaja parim valik on kohene loobumine. Selleks tuleb leida endale sobiv ja õige aeg ja koht, mis oleks atraktiivne alternatiiv.
Toimetaja: Kaupo Meiel