Tallinna Lennusadamas toimusid 11. merepäästevõistlused. Seda korraldab politsei- ja piirivalveamet ja võistluse mõte on see, et asjaosalised saavad harjutada, kuidas on päriselt inimest mere pealt päästa.

Aga selleks, et oleks üldse kedagi päästa, tuli esmalt kai pealt vette hüpata ja saada parvele, millega hätta jääda. Politsei- ja piirivalveameti merebüroo meeskonnavanem Egon Pendla rääkis, mis sellises olukorras edasi saab.

"Üldiselt on tegemist väikelaevadega ja väikelaevadel on kas mootoririkked või inimestega mingid jamad ja siis tegeleme sellega," lausus ta.

Politsei- ja piirivalveameti merepääste teenuse juht Raine Jeeberg rääkis, et igal aastal vajab päästmist umbes 300 merehädalist. See arv püsib aastast aastasse üldiselt sama.

"See (arv) on enam-vähem stabiilne, kõige rohkem sõltub talvistest jääoludest. Kui talvel on jääd, siis on meil palju kalureid, kes hätta satuvad, ja see tõstab oluliselt sündmuste arvu," ütles Jeeberg.

Suvel satuvad tihtipeale hätta nii SUP-laudurid kui ka lapsed täispuhutavatel madratsitel. Unustada ei saa ka jetiga sõitjaid, kes võivad hätta sattuda, kui ei tunne merd piisavalt hästi.

Vallo Vilta on olnud vabatahtlik merepäästja juba 25 aastat ning huvitavaid juhtumeid on kogenud küllaga.

"Üks oli see, kus otsiti abi ujumise käigus. Öeldi, et paat läks ümber, aga ta ei täpsustanud seda, et ta tegelikult hakkas ise ujuma kuskile poole. Siis me otsisime seda paati, paadi leidsime, aga inimest polnud. Kogu aeg rääkis telefonis meiega juttu. Lõpuks tuli välja, et ta ujus samal ajal ja rääkis telefoniga. Telefon oli pandud veekindlasse pakendisse," rääkis Vilta.