Kapten Andrus Kochi laeva nimi on Habe. Äsja sai Habe abipalve: tuua Peterburist tulevalt laevalt ära jääloots.

"Praegu on Piiteri lähistel päris keerulised jääolud. See on igal talvel nii. Jääkaarte vaadates tuleb päris hirm peale. Piki Soome rannikut on jää paksus kuni Piiterini välja 50 sentimeetrit," rääkis Koch.

"Nii keerulistes jääoludes peab laeval olema spetsialist, kes teab, kuidas jää tekib, kuidas jääväljadest paremini mööda saab, ja tunneb lahe akvatooriumit. Kõige lihtsam on võtta jääloots Tallinnast. Rahaliselt tuleb see laevaomanikule palju odavam kui saata jääloots lähtesadamasse Saksamaale või Taani, praegusi koroonapiiranguid arvestades on see veelgi keerulisem."

Riia laht jäälootside üleandmiseks ei sobi. Sellesse sisenemiseks peavad Atlandilt tulevad laevad tegema ringi, mis tähendab aja- ja kütusekulu. Tallinn seevastu jääb kõigile tee peale. Kaubalaevadele on tähtis mitte hiljaks jääda, seepärast peavad kõik teised nende graafikuid arvestama. Vahet pole, kas on öö või päev, torm või maru - kohtumispaika tuleb jõuda õigeks ajaks.

Hüpped pardale tavaline asi

"Meil oli üks vana ja auväärne jääloots, aga laskus ise mööda trappi alla. Oli näha, et tal on jalad väsinud, poisid kandsid ta viimastest astmetest kätel alla. Taat ütles: "Mul on kahe päeva pärast sünnipäev, 83 kukub ette, aga mina jooksen siin mööda laeva nagu noor kutsikas! Küll on tüütu!" meenutab Andrus.

Täpne lähenemine teise laeva pardale on tõeline juveliiritöö. Kui veidigi kiirustad, siis tugevast kokkupõrkest ei pääse. Aga loots juba laskub kõrgest pardast alla, järelikult peab laeva tasakaalus hoidma, muidu võib inimene jäisesse vette kukkuda.

Pavel Okunevi jaoks on hüpped pardalt pardale tavaline asi. "Insighti" loots on pärit Peterburist. Ta näeb noor välja, ehkki selja taga on juba Arktika jääd ja talvise Kanada karmid veed. Okunev alustas tavalise tüürimehena, kuid kasvas peagi auväärse "jäänõuniku" ametini.

"Kõik jäälootsid on tavaliselt tüürimehed. Mehed, kes on merel käinud, tihedalt sellega seotud, ja kel on muidugi ka jääkogemus. Inimene peab aru saama, misasi on jää, kuidas see tekib. Kuidas sellesse sõita, kuidas sellest välja tulla, kuidas see laeva mõjutab. See on päris kitsas spetsialiseerumine," räägib jääloots.

Põhjalaiused on ettearvamatud

Jää triivib pidevalt ja ebasoodsa tuule korral võib tee Peterburi täiesti kinni külmuda. Sel juhul pääseb sadamasse ainult jäämurdja abil. Erilist tähelepanu pööratakse lõunalaiustelt tulnud laevadele, mis pole kohandatud jääs sõitmiseks, kuid mille omanikud on saatnud need kommertseesmärkidel siiski põhjamerele. Navigatsiooniviga jäisel merel võib paremal juhul lõppeda laeva tõsise kahjustuse ja kalli remondiga, halvemal juhul aga laevahuku ja inimohvritega.

"Kõik me oleme näinud filmi "Titanic". Tollal polnud laevad veel varustatud selliste seadmetega nagu praegu. Kõige ohtlikum on sõita pimedal ajal, mil te ei saa jääd laeva ees visuaalselt jälgida. Viga võib tekitada laevakeresse prao, pragu tähendab uppumist. Laev läheb põhja," jutustab jääloots Pavel Okunev.

Põhjalaiused on ettearvamatud. Praktika näitab, et isegi reeglite pedantne järgimine ei anna sajaprotsendilist garantiid ootamatuste vastu.

"Väljas on miinus 13. Enne sadamasse sisenemist kallatakse igasse mõõtetorusse antifriisi, et toru ära ei külmuks. Antifriis on sisse valatud, kõik soovitused täidetud. Siis langeb temperatuur ootamatult miinus kahekümnele, torud külmuvad ära, ballasti mõõta pole võimalik," jutustab jääloots Pavel Okunev.

Soomes palju naislootse

Selle ameti ohtlikkusest hoolimata võib kohata ka naissoost jäälootse. Meremehed kinnitavad, et selline spetsialist pardal on hea märk.

"Soomes on palju naissoost jäälootse, need on väga karmid naised. Lähed kuue-seitsme-kaheksa sõlmega, tema hüppab nagu kirp suurele laevale, jookseb üles ja kukub paraadi juhatama. Soomes on hoopis teine kultuur. Nad on rahulikud. Kui on vaja kiiresti teha, teevad kiiresti. Neil on kõik usaldusväärne, põhjalik, võimsalt tehtud. Usun, et ka meil pole kõik väga halvasti," räägib kapten Koch.

Tuleb ette, et laeva puhastatakse pärast merele minekut mitu tundi jääkihist. Kõrge laine, pritsmed, tuul ja tugevad miinuskraadid muudavad inimese mõne minutiga elavaks jääpurikaks ning tema külge kasvab kümneid kilosid jääd. Kuid neile, kes merel töötavad, on risk pigem reegel kui erand. Spetsialistidest, kes teavad, kuidas stiihiat üle kavaldada, sõltub miljonite eurode väärtuses kaupu vedavate tohutute kaubalaevade saatus.