Kuigi Vene sportlased võistlesid olümpial rahvusliku olümpiakomitee egiidi all, ei jäänud kellelegi kahtlust, millist riiki nad esindasid. Jäähoki finaali eel- ja järelkaja on keeruline poliitikast lahutada. Omamoodi kangelase või isegi märtri staatusesse tõstnud Kamila Valijeva dopingujuhtumile reageerinud kõrged Vene poliitikud saatsid selge sõnumi, et Venemaa astub oma sportlaste kaitseks välja, omasid ei jäeta maha. See on Vene poliitika üks keskne narratiiv, mille mõju on spordist palju laiem ja kaugem.

Rahvusvärvide ja -lippudega uhkustamist pole sel kujul vist kuskil mujal kui spordi rahvusvahelistel suurüritustel. Rahvusliku ühtekuuluvustunde ülesehitamisel on seesugused sündmused tähtsad.

Ka Eesti taasiseseisvumise ajal mängisid meie spordikangelased ju erakordset rolli. Ajalooliselt on uued riigid kasutanudki tippsporti selleks, et teadlikult üles ehitada riigi legitiimsust ja rahvast ühtse identiteedi alla kokku tuua. Ida-Saksamaa ja Jugoslaavia on oma riiklike spordiprogrammidega vahest tuntumad näited.

Varasemalt peeti riiklikku tippspordi süsteemi iseloomulikuks pigem autoritaarsele riigikorrale, eelkõige kommunistlikele režiimidele. Aga see suhtumine on oluliselt muutunud.

Alates sajandivahetusest on suurenenud riiklikud investeeringud saavutusspordile väga paljudes riikides, ka demokraatlikes ühiskondades. Riikidevaheline konkurents tippspordis on tihenenud. Et olla vähemalt sama edukas kui varem, tuleb üha enam raha panustada. Ja seda enam tuleb poliitikutel selgitada, miks riigid üldse rahastavad tippsporti. Levinud vastus on see, et tippspordil on lai sotsiaalne mõju.

Spordipoliitikas räägitakse positiivse eeskuju mõjuringist. See tähendab, et riigi edu tippspordis peaks kasvatama suuremat osalust rahvaspordis, see võimaldab suuremat talentide valikut, mis omakorda suurendab edu tippspordis.

Medalid toidavad rahvuslikku identiteeti ja uhkust, kasvatavad ühtekuuluvust ja heaolu tunnet. Luuakse kangelasi ja eeskujusid, kes mõjuisikutena aitavad ka muudes valdkondades soovitud ühiskondlikke eesmärke saavutada.

Spordi suurüritused meelitavad sponsoreid, toetavad majandust ja turismi. Massid järgivad eeskujusid, kasvab osalus spordis. Tulemuseks on tervem rahvas, üldine heaolu, tugev majandus. Ehk investeeringud sporti toovad uusi investeeringuid nii sporti kui ka teistesse eluvaldkondadesse. Mida rohkem räägitakse spordist, seda enam suudab sport laiemat sotsiaalset mõju saavutada.

Positiivse eeskuju mõjuring on loogiline ja usutav mudel. Ent teaduslikke uuringuid, mis sellist põhjuslikku ahelat toetaks, on vähe, tulemused on vastuolulised või nende metoodiline tõsiseltvõetavus kaheldav.

On arvestatavaid tõendeid näiteks selle kohta, et spordis osalemine tekitab ühtekuuluvustunnet ja toetab üldist eluga rahulolu. Riigi sportlik edu küll tõstab rahvuslikku uhkust, ent läbikukkumine vähendab seda. Spordi suurürituste sotsiaalne mõju on ajutine.

Kõige keerulisem küsimus on aga tippspordi mõju rahvatervise edendamisele. Justkui iseenesest mõistetavalt on pikka aega eeldatud, et tippspordi edu inspireerib masse rohkem ja regulaarsemalt sportima.

Teadusuuringud sellist järeldust ei toeta. Tippspordil on küll mitmesugune mõju selles osalejatele, majandusele ja rahvuslikule identiteedile, kuid siiani peamiseks peetud mõju tervisliku eluviisi toetamisele pole tõestatud.

Pealegi ei pea eeldus, et igasugune sport on hea ja igasugune investeering sporti on hea, muidugi paika. Kuidagi ei saa mööda vaadata tippspordi pahupoolest: doping, väärkohtlemine, pettused, füüsiline ja vaimne kahju. Rääkimata negatiivsest mõjust looduskeskkonnale ja kliimale.

Kokkuvõttes ei saa spordis poliitikast mitte kuidagi üle. Ei rahvusvahelises poliitikas ega ühiskonna mõjutamisel. Rohkem on veendumusi ja väärtushinnangulisi otsuseid kui teaduslikku teadmist. Nii et kui riike juhiksid teadlased, kes teeksid otsuseid üksnes teaduslikult tõestatud mõju järgi, ei saaks tippsport tõenäoliselt nii palju avalikku raha kui praegu.

Demokraatlikus ühiskonnas ei põhine poliitilised otsused üksnes teaduslikul teadmisel. Ja ma arvan, et vähemalt paljud spordisõbrad rõõmustavad selle üle. Ning pühapäeval Tartu maratonil osalenud suusatajad on igal juhul rahulolevad. Olenemata tippsportlaste tulemustest Pekingi olümpial.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.