Kiire internet on maapiirkondades paljudele siiani vaid unistus

Foto: ERR

Riigikontroll väljendas sel nädalal rahulolematust, et kiire internet on maapiirkondades paljudele inimestele siiani kättesaamatu ja arendustempo aeglane. "AK. Nädal"uuris, kuidas Türi vallas kiire internetiühenduseta hakkama saadakse.

Eestis ollakse harjutud rääkima, et kiire internet on justkui inimõigus. Ometi on see kättesaamatu väga paljudele maal elavatele inimestele.

Poaka külas alpakafarmi pidav Imre Heinsaar on kehva internetiga hädas olnud aastaid. Kuigi lairibaühendus on olemas küla teises otsas, kolme kilomeetri kaugusel Ülejõe suvilapiirkonnas, maksaks optilise kaabli vedamine tema taluni kümneid tuhandeid eurosid.

Ainus võimalus turismitalu külastajatega suhtlemiseks ja e-poe pidamiseks on mobiilne internet, kuid kahjuks on ka see väga kõikuva leviga.

"Sinnamaani, kui Covidit ei olnud, oli veel kuidagimoodi normaalne, aga kui Covid tuli ja suur hulk rahvast maale ära tuli, siis tipptunnid, kus rahvast rohkem taga on, ei ole võimalik ei e-poega, ei pilti üles-alla lasta. Tegelikult ju lahendust ei ole veel praegu," lausus Heinsaar.

"E-poe pidamiseks oleks seda väga vaja, et oleks (korralik) internet. Ja kui turist tahaks broneerida oma aega, tore oleks, kui ta mind kätte saaks;" lisas Heinsaar.

Oisu külje all Saareotsa külas keset põldu elav IT-ettevõtja Janek Marrandi kasutab samuti mobiilset internetti. Signaali püüab ta Kabala mobiilimastist, sest lähim mast, nelja kilomeetri kaugusel Oisus, lihtsalt tema sõnul ei toimi.

"No Oisu mast pakub ainult ühte sagedust. Siin ongi nii, et kui koormust ei ole päeval, siis on (levi) täiesti korralik, aga õhtul kui inimesed koju tulevad, siis me hakkame juba kiirusi mõõtma kilobaitides. Levi langeb nii maha, et sellega pole enam mitte midagi teha;" rääkis Marrandi.

Marrandi lisas, et Kabala mobiilimast tagab talle kodukontoris töötamise võimaluse. Optilise kaabli jõudmist oma talu väravasse ta reaalseks ei pea, see oleks lihtsalt liiga kallis.

"Ei saagi eraettevõtjat võib-olla alati süüdistada, kui kliente on vähe, neil ilmselt ei tasu need investeeringud ära. Siin võikski riik appi tulla," märkis Marrandi.

Türilase Pipi-Liis Siemanni koju jõuab internet vaskkaabli kaudu. Ja kui mitu pereliiget tööd teeb või internetis surfab, pilt hangub.

2017. aastal üritasid Rapla-, Järva- ja Läänemaa omavalitsused ennast ise aidata, luues ühenduse Digikond. Omavalitsustele kuuluva, solidaarsuse printsiibil ehitatava valguskaablivõrguga soovis liituda 8200 majapidamist. 

"Meie inimesed tulid sellega väga hästi kaasa. Kaardistatud sai väga suur hulk inimesi, kes olid ka valmis ise rahaliselt panustama selle ühenduse loomisse. Kahjuks need plaanid ei teostunud," ütles endine Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

"Me olime valmis selle projektiga ka edasi minema, leidma lisarahastuse, tööde teostaja. Kõik oli kokku lepitud ja siis kaks nädalat enne seda tähtaega toonane minister Urve Palo tõmbas kogu sellele projektile kriipsu peale. Ütles et anname selle töö Elektrilevile. Ja see, mis siis pärast välja tuli on see, mille pärast riigikontrolli audit andis üsna hävitava hinnangu toonastele otsustele," rääkis endine Käru vallavanem Elari Hiis.

Millised on riigi pikemaajalised plaanid ühes või teises piirkonnas kiire internetivõrgu ehitamiseks, selle kohta omavalitsustel info puudub.

"Kiire internet on ka regionaalse tasakaalustatud arengu alus täna Eestis. Kui me vaatame, palju on väikeseid ettevõtteid, kes ka Türi valla piirkonnas tegutsevad, nad tõesti vajavad seda kiiret internetti. Miks riik on sellises tempos läinud edasi, eks sellele oskab ainult riik ise vastata," ütles Türi abivallavanem Elar Niglas.

"Omavalitsuse rahalised võimalused on piiratud ja kindlasti me ei saa ju teenusepakkujatele ka sellist ebavõrdset konkurentsi kuidagi pakkuda. Ja mustvalgelt võttes see ei ole omavalitsuse ülesanne teha neid taristuinvesteeringuid," lausus endine Käru vallavanem Elari Hiis.

Sel nädalal tegi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ettepaneku lõpetada enne tähtaega kiire internetiühenduse rajamise leping Enefit Connectiga. 70 miljoni euro suuruse toetuse kasutamiseks tahab Sutt luua täpsemini sihitatud meetme, mis viiksid internetiühendused päris kliendini, mitte tühja hoonesse. Kas sellest võiks ka Türi valla inimestele päriselt abi olla, näitab lähiaeg.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: