Raamatukogu on üks salapärane asutus. Siia mahub korraga palju. Mahub noori ja vanu inimesi, mahub uusi ja vanu raamatuid, ajalehti-ajakirju ning igasuguseid muidki teadmiste ja kultuuri kandjaid. Siin on koos ja kõrvuti järjepidevus ja kestlikkus, aga ka aegade ja olude igavene muutumine.

Raamatukogu oma loomuliku korrapära ja süsteemsusega on otsekui alusmüür, millele on toetunud ja toetuvad kiiresti muutuva elu mitmed protsessid ja süsteemid. Olles toeks ja aluseks paljudele teistele struktuuridele, kohendab raamatukogu end ise samaaegselt vastavaks uutele ootustele ja vajadustele. Eelkõige oma külastaja ehk lugeja ootustele.

Just need kaks raamatukogule nii iseloomulikku ja pidevalt koos toimivat poolust – aegade järjepidevust säilitav korrapära ning pidev kohanemine muutuvate vajadustega – loovad raamatukogule erilise õhkkonna. Õhkkonna, millest on võimalik osa saada kõigil ühtviisi ja üheaegselt, kus on võimalik olla samaaegselt koos ja üksinda, ning mis toob alati rahvast raamatukokku, olgu raamatud või artiklid elektrooniliselt ükskõik kui kiiresti ja valutult kättesaadavad.

Raamatukogu pole kunagi ainult kokku kogutud ja ritta pandud raamatute kogum, vaid on alati oma aja ühiskonna vaimsuse peegeldaja: tulles raamatukokku, toob igaüks siia mitte ainult iseenda hinnangud, ootused ja tahtmised, vaid ka killukese ümbritsevast.

Teadusraamatukogu seisab teaduse teenistuses

Sel aastal, mil Eestis kestab raamatukogude aasta, mil üha rohkem rahvaraamatukogusid areneb oma paikkonnale tuge pakkuva kogukonnakeskuse vaimus, saab Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastaseks.

Kaugesse minevikku vajunud 1802. aastal taasavati Tartus ülikool ning rektor Parroti kutsel saabus Saksamaalt tollasesse Dorpatisse Karl Simon Morgenstern. Tema eestvedamisel asutati ülikooli õppe- ja teadustöö edendamiseks möödapääsmatult vajaliku asutusena raamatukogu.

Tollastel vähestel Tartu äärelinnas elanud eestlastel polnud siis veel asja ei ülikooli ega raamatukokku. Kuid Morgensterni raamatukogu mõju ulatus selle seinte vahelt märksa kaugemale. See ulatus väikese provintsilinna ellusuhtumisse ja isegi tänavapilti, kujundades seda puhtamaks ja tervemaks, vaimult erksamaks ja elavamaks. Jõudis välja isegi maarahvani, kasvatades selles püüdu hariduse ja vaimsuse järele.

Tartu Ülikooli raamatukogu loodi teenima teadust. Raamatukogu on arendatud ja selle kogusid komplekteeritud nüüd juba rohkem kui paarsada aastat teaduse huvides.

Ühest küljest tähendab see traditsiooniliste kogude ja viimastel aastakümnetel üha rohkem ka elektrooniliste raamatute ja artiklite temaatiliste piiride avardamist, et rahuldada nii entsüklopeediliste kui ka kitsa teadusvaldkonna huvidega lugeja ootusi. Teisalt aga aina suuremat paindlikkust, lugejate üha paremat tundmist, suutlikkust kiiresti ja asjatundlikult orienteeruda väga kirevas ja muutuvas infomaailmas.

Oskus pakkuda oma külastajatele juhendatud avastamist ehk sellist teavet, mis pole esmapilgul leitav, on üks teadusraamatukogu edukuse aluseid. Lähiajal muutub see oskus aina tähtsamaks, sest suund, et raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse, on süvenev.

Teadusraamatukogu ratsionaliseeritud ja sihitud infosüsteemid teadusandmete säilitamiseks ja kättesaamiseks muutuvad ju aina mahukamaks ning vajadus neid tunda, et siis ka teisi juhendada, on raamatukogutöötaja igapäevaks. Seda kõrvuti ootustega omada wikipedialikku universaalsust, kriitilist mõtlemist, tõlkijaoskusi ja külastajat austavat professionaalsust.

Teadusraamatukogu suutlikkus teenida kõige kiiremal ja samas ökonoomsemail viisil teadust ja teadmisi ei mõjuta mitte ainult ühe või teise kõrgkooli hariduse ja teadustöö kvaliteeti, vaid kogu ühiskonna arengut ja võimekust.

Ükski korralik kool ei arene raamatukoguta

Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku. Ehk järjekindlalt ja süsteemselt täiendama ja täiustama kooli-, eriala- ja teadusraamatukogude infotehnoloogilist võimekust, digitaalseid ressursse ning raamatukogu digipädevusi.

Kitsaskoht pole enam ammu ühe või teise trükiväljaande laenutamises või tagastamises, vaid oskuses kasutada digimaailma ammendamatuid võimalusi, et see kõige vajalikum ja õigem üles leida, et õigel ajal ja õiges kohas teha andmekaevet, et digimaailma jäädvustada andmeid, uurimusi ja arvutusi just kõige asjakohasemate kirjelduste ja kirjetega jne.

Kaasaegsed kooli-, eriala- ja teadusraamatukogud saavad olla kogu haridussüsteemi digitaalseks tugisambaks, minetamata seejuures oma tähtsust kultuurimälu hoidjana.

Ei tulnud ülikool 220 aastat tagasi toime raamatukoguta ega tule ka aastal 2022. Ükski korralik kool ega kõrgkool ei arene raamatukoguta. Raamatukogu lammutab teaduse ja õppetöö valdkondade vahelisi piire, aitab kaasa kogu teadusmaailma strateegilise tervikpildi kujunemisele, teeb teadussaavutused igaühele kättesaadavaks, kuid ühtlasi on ka paik, mis toob kokku ja lähendab inimesi, loob turvatunnet ja usaldust.

Albert Einstein, relatiivsusteooria rajaja, sõnastas raamatukogu tähtsuse juba ammu väga lihtsalt ja selgelt: "Ainuke asi, mida peate kindlasti teadma, on raamatukogu asukoht".

Tartu Ülikooli raamatukogu ootab reedel, 17. juunil, kell 11 kõiki oma sõpru ja tuttavaid Tartusse raamatukogu ette. Muusikat mängib puhkpilliorkester Tartu Margus Kasemaa juhatusel. Raamatukogu esitleb äsja ilmunud aastaraamatut ja pakub sünnipäevakringlit.