Paide Teatri sulgemine tekitab mitmeid mõtteid. Vaevalt, et noortele meestele sai saatuslikuks 20 000 euro kärpimine linnalt tulevast toetusest, vaid arvan pigem, et linnavõimu suhtumine. Pingutad, arvad, et linnal on teatrit vaja ja siis, tagaselja, otsustatakse hoopis eelarvet kärpida.

Eks ajad on keerulised ja vahel võib otsustajatele tunduda, et jah, küll nad hakkama saavad, see ju ainult 20 000 eurot. Läks aga teisiti ja 20 000 euro kärpimisel jäi linn ilma juba kolm aastat tegutsenud teatrist. Nüüd tuleb otsast peale alustada, täpsemalt loota, et kusagilt tuleb veel mõni hulljulge, kes oma aega ja energiat tahab sellesse panustada. Teater on aga linna süda üsna samapalju, kui Paide Eesti oma.

Üldises plaanis on see Eesti teatrile päris suur tagasiminek. Kuna Paide teatri sulgemine langeb kurba konteksti. Paar aastat tagasi lõpetas NO99. Von Krahli teater on lubanud aasta lõpus uksed sulgeda. Kõik need on otsingulised ja Eesti ühed uuenduslikumad teatrid. Liigume üsna selgelt tagasi sinna, kus oligi ainult kaheksa riigiteatrit ja kinnine ring.

Ka Vaba Lava edasine saatus on selgusetu. Kolm aastat oleme tegutsenud kahe teatrikeskusega, kuid vaid ühe riigipoolse toetusega. Elus on hoidnud see, et üle poole oma eelarvest teenime ise. Siiski võlad kuhjuvad. Poliitikud räägivad meile ilusaid sõnu, kuid lahendust ei ole. Juba neljas aasta. Kuigi Vaba Lava tegevus Narvas peaks meie arvates olema kogu ühiskonna huvides. Võib-olla eksime.

Oleme kultuuriministeeriumi tänavuse toetuseotsuse, kui jabura vaidlustanud kohtus. Teatrikeskusi Tallinnas ja Narvas suudame lahti hoida veel ainult entusiasmist. Narva puhul ma saan aru linnavalitsuse pisukesest toetusest (sel aastal pakutakse 6000 eurot), sest on ju pool linnavolikogu vanadest liikmetest harjunud Narva asutusi oma kontrolli all hoidma. Milleks neile vaja teatrikeskust, mis nende tegevust kritiseerib ja räägib nende valijatele Vene agressioonist ja kuritegudest Ukrainas? Uue linnapea käed on ka jäänud lühikeseks ja on vajumas sinna otsustamatuse ja lõppematu vaidluse sohu. Nii näib isegi 6000 euroga toetamine tõeline kangelastegu ja suure võitluse tulemus…

Panen kaasa Priit Põldma mõtted. Paraku Priit on suti naiivne. Teatrijuhtidest keegi ei tõuse barrikaadidele, et võidelda Paide teatri eest. Teatrite rahastusse on ebaõiglus "riigiteatrite" kasuks sisse kirjutatud ja kõik saavad sellest aru. Sellepärast kõik kardavad ja loodavad, et status quo'd ei muudeta ja nende eelarvet ei kärbita. Pigem vastupidi, distantseerutakse ja antakse teada, et see on teatri enda võitlus. See juhtus ka Vaba Lavaga. Ka Narvas toimetab Vaba Lava suuresti üksi, sest hästi rahastatud suuri teatreid Narva meelitada pole õnnestunud. Isegi kui selleks toetus oli ja kõik kulud oleks saanud katta. Kolme aasta jooksul on seal käinud Endla ja Rakvere Teater kumbki korra. Välja arvatud Vene Teater,  kes käib aastas kolm-neli korda. Keerulises linnas on Vaba Lava jäetud üksi ja kriitikat tuleb igast suunast... aga see meid ei murra.

Ma ei tea, kuidas väiketeatrid praegu saavad üldse alustada ja ilma toetuseta teatreid tegevuses hoida. Kui mina alustasin üle 20 aasta tagasi, siis oli iga saatkonna juures fond ja saime erinevaid teatriprojekte nende toel teha. Nüüd on Kultuurkapital ainuke võimalus ja isegi Vaba Lava Tallinna pisike rendihind on paljudele üle jõu käiv.

Meile aga püüab kultuuriministeerium selgeks teha, et meie Tallinna teatrikeskus võiks saada hakkama isemajandavalt. See oleks võimalik, aga siis peaksime väiketeatrite rendihinna korrutama kolmega. Praegu on see Tallinna odavaim – 390 eurot + käibemaks suure saali õhtu eest. Sel aastal on meil Tallinnas andnud etendusi 13 väiketeatrit. Kardan, et 1000-eurose rendihinnaga neid etendusi poleks toimunud. See käiks väiketeatritele üle jõu. Seega kaoks nii teatrikeskuse mõte ja ta muutuks pigem öiste pidude ja kommertsürituste rendimajaks. Praegu, kui Sakala 3 on lähemad viis aastat VAT Teatri ja Salme keskus Linnateatri päralt, pole väiketeatritel Tallinnas eriti palju valikuid.

Kultuur, sh teater pole ainult meelelahutus! Hei, kultuuriministeeriumis peaks sireenike Paide teatri teate peale hakkama täiega huilgama, muidu avastame varsti endid tagasi 1980-ndates. Kas see meile meeldiks? Kindlasti kellelegi meeldiks, aga neile meeldiks ka see, et siin oleks üks teine, oluliselt suurem riik koos sõbralike vennasrahvastega.

ERR küsis ka kultuuriministeeriumi seisukohta. Kommenteerib teatrinõunik Laur Kaunissaare

Teatrimaastikul nii kunstiliselt kui ka korralduslikult toimuvaid protsesse jälgib Kultuuriministeerium tähelepanelikult ja seda nii kohalike omavalitsuse teatrite, erateatrite, riigi asutatud või koos kohalike omavalitsustega kaasasutatud sihtasutuste kui ka avalik-õigusliku Rahvusooper Estonia puhul. Olen teatrinõunikuna pidevas kontaktis erinevate teatrite esindajatega.

Kultuuriministeeriumi toetab teatreid eeskätt läbi tegevustoetuste taotlusvooru, mitte läbi üksikotsuste konkreetsete teatrite suhtes. Tegevustoetuste eraldamine tuleneb tegevustoetuste taotlusvooru tingimustest, mis omakorda tulenevad teatrite toetamise õiguslikust raamistikust. Oluline on, et rahastamise põhimõtted arvestaksid nii kunstilisi kui korralduslikke asjaolusid ning rahastamissüsteem oleks võimalikult läbipaistev. Kui on reeglid, siis need kehtivad.

Kuna reeglid kehtivad, siis ongi kõigi olulisemaks aruteluks arutelu reeglite sisu üle. Riigikogu menetluses oleva etendusasutuste seaduse eelnõu ja täpsemalt selle rahastust puudutava paragrahvi täpse sõnastuse osas leiti kultuuriministeeriumi ja valdkonna esindusorganisatsiooni vahel vajalik kompromiss. Praeguseks hetkeks on etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi muutmise eelnõu, mille alusel pannakse teatrite rahastamise detailsem korraldus paika kultuuriministri määrusega, läbinud 15. juunil riigikogus teise lugemise. Eeldatavalt toimub ka kolmas lugemine õige pea. Seaduse vastuvõtmisele järgneb määruse koostamine. Nii seadus kui ka ministri määrus on eelnõu kohaselt ette nähtud rakenduma 1. novembril 2022.

Ministri määruse sisu räägitakse valdkonna esindusorganisatsioonidega läbi augusti algusesse selleks spetsiaalselt planeeritud kohtumisel, milles käsitletakse eri õiguslikel alustel tegutsevate teatriga seotud küsimusi (v.a. avalik-õiguslik rahvusooper) ning millele on volitanud oma esindajad Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit ja Eesti Tantsunõukogu.

Teatrinõunikuna olen ettepanekuid ja seisukohti era- ja kohalike omavalitsuste teatrite rahastamissüsteemi osas küsinud ka esindusorganisatsioonidesse mitte kuuluvatelt teatritelt.