"Ma arvan, et meie kõige suurem proovikivi – ja see ei ole ainult vabariigi presidendi või tema kantselei või konkreetse, hetkel tegutseva Eesti poliitiku väljakutseks – on Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas ja olukord, kus need reeglid, millel on maailm toiminud pärast külma sõja lõppu, on hakanud vankuma ja nad on hakanud vankuma mõlemal pool ookeani," ütles Svet ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Svet rõhutas, et tema veendumuse kohaselt ei ole võimalik sisepoliitikat välispoliitikast ära lõigata.

"Ma arvan, et see on kõige suurem väljakutse meile kui ühiskonnale ja kui riigile – hoida Eestit sellisena nagu me tahame, hoida Euroopat sellisena nagu me tahame. Ja mitte lasta ennast heidutada seetõttu, et inimesed, kes näevad maailma teistmoodi kui meie, ei taha võib-olla meid selles aidata," lisas ta.

Sveti sõnul nõuab see sisemist jõudu ja tarkust ning mõnikord ka kavalust , et hoida maailmakorda meie maailmajaos sellisena nagu meie õigeks peame.

"Ja see on see töö, mille nimel teeb tööd president, tema meeskond, riigikogu, valitsus ja kõik inimesed, kes tahavad Eestile head," rõhutas ta.

Hiljem tõi Svet välja, et Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas määratleb selle, milline on maailm meie ümber, millised suhted on meie naabrite vahel ja ka selle, kuidas läheb Eesti majandusel.

"Sellel on mõistagi omad negatiivsed mõjud – vaatame kasvõi ettevõtjate tulevikukindlust, vaatame seda, kui palju investeeringuid vajab meie taristu, kui palju otsuseid ja kui palju kulusid me peame tegema selleks, et kas või ennast lahti siduda sellest energiasõltuvusest, mis meil on olnud Venemaa ja laiemalt ka [endise] Nõukogude Liiduga, ma mõtlen meil kui Euroopa Liidul," loetles ta.

Samas on sõda toonud kaasa ka Euroopa ärkamise, lisas Svet.

"Meie, ma arvan, olime ärkvel olnud juba pikemat aega, vähemalt alates Krimmi annekteerimisest aastal 2014. Sellega on omakorda sündinud konsensus kaitsekulude tõstmiseks ja elav diskussioon selle üle, kuidas teha nii, et need kulud võimalikult palju toidaks meie majandust," selgitas ta.

Svet meenutas, et Eesti majandusel läheb nii hästi, kui läheb neil riikidel, kuhu Eesti kaupu ja teenuseid kõige rohkem eksporditakse ehk Saksamaal, Rootsil ja Soomel.

"Ja muidugi määrab sõda siin väga palju. Ma arvan, et see on väljakutse number üks – õppida elama selles uues ohtlikus maailmas, mitte lasta sellel kriisil määratleda seda, et me keskendume ainult negatiivsele ja ootame homme maailma lõppu," rääkis ta.

Teisena tõi presidendi sisenõunik välja Eesti inimeste majandusliku toimetuleku. "Teine kõige suurem küsimus on Eesti inimeste kindlus homses päevas: kuidas teha nii, et tavaline Eesti inimene, kes peab iga kuu lõpus oma tulud-kulud kokku saama, leidma sealt raha laste huvihariduse jaoks, kes peab mõtlema selle peale, kuidas ta jõuab tööle, kes peab mõtlema selle peale, kuidas saavad ravitud tema tervisemured, tema lähedaste tervisemured. Muidugi on selleks vaja väga palju teha riigi sees selle nimel, et see majanduslik, see sotsiaalne kindlustunne tekiks," rääkis ta.

"Ja kolmas, ma arvan, on lõhed, mis meie ühiskonnas on struktuursed. See on hariduslõhe, see on keelelõhe, see on linna ja maa lõhe. Me peame keskenduma sellele, et meil oleks rohkem seda, mis meid ühendab kui seda, mis meid lahutab," tõi ta esile.

Svet rõhutas samas, et neid küsimusi ei saa ükski poliitik üksinda lahendada, sealhulgas ka president, kes Eestis ei kehtesta ega tühista makse, ei otsusta tee- või kooliremontide ega ehituste üle. "Seda tuleb teha meil kõigil ja presidendi jaoks on väga-väga suur töö," tõdes ta.

Veel rõhutas Svet seda, et igasugust kriitikat poliitikute ja valitsuse vastu ei tohi vaadelda kui riigivastasust ning siduda seda julgeolekuga.

"Me ei tohi julgeolukustada sisepoliitilist demokraatlikku protsessi. Me ei tohi näha kolli iga kriitika taga, mis kõlab valitsuse suunas. Ja vähemalt nii, kuidas mina seda näen, siis poliitikud annavad endale sellest aru. Eesti demokraatiat ei saa pausile panna seetõttu, et käib sõda. Tuletan meelde, et täiemahuline sõda on paraku varsti käinud juba viis aastat ja väiksemas mastaabis algas juba 2014. aastast. Nii et me ei saa seetõttu öelda, et nüüd ei tohi valitsust kritiseerida, et opositsioon ei tohi umbusaldusavaldusi teha. Oluline on see, et see toimub Eesti huvides, et see toimub mitte eesmärgiga lõhkuda, vaid eesmärgiga ehitada paremat, pakkuda alternatiivi," rääkis ta.

Svet rääkis pikemas intervjuus ka sellest, mis on tema tööülesanded Presidendi Kantseleis, kuidas ta Ülle Madisega varasemalt seotud on, milline on Madise juhina ning missugune on olnud tema kui poliitiku motivatsioon tegutseda.