Inimesed annetavad järjest rohkem oma juukseid parukate valmistamiseks

Viimase aasta jooksul on inimesed hakanud juuksurisalongides järjest rohkem annetama oma juukseid abivajajatele parukate ja juukseproteeside valmistamiseks.
"Kõik on mingil hetkel kasvatanud pikki juukseid ja siis otsustanud, et tahavad maha lõigata ja mitte lihtsalt ära visata, vaid neid annetada. See kõik on minu jaoks ainult teretulnud ja väga-väga siiras ning õilis tegu, kui keegi annetab juukseid," ütles Eveli ilusalongi juuksur Kerti Õigus.
Parukad ja proteesid on suureks abiks alopeetsia diagnoosiga inimestele, kellel haiguse tõttu juuksed välja langevad.
"Parukad võivad olla ka imidži muutmise mõttes, aga ei ole kellegi jaoks ekstra valmistatud – proteesid seda on. See on täpselt kolju järgi ja mittelibisevast materjalist. Nad püsivad nii peas, et nad ei tule mitte mingi valemiga ära," selgitas Casabella juuksestuudio parukameister Anu Voolpriit.
Ta tõdeb, et juukseproteeside taotlejaid on järjest rohkem. Kuna päris juustest proteesid on käsitööna valminud, siis maksavad need tuhandeid eurosid. Kõigil pole võimalik selliseid summasid maksta.
"Aga õnneks on ka riik nüüd lõpuks appi tulnud. Sotsiaalkindlustusamet maksab toetust juukseproteeside soetamiseks. See on suur asi. Ei ole ju protees väga odav ja seetõttu eelistati pigem osta mingisugune valmis parukas ja sellega läbi ajada," ütles Voolpriit.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist Annika Kiige sõnul on alopeetsia diagnoos Eestis levinud, kuid riigipoolne soodustus sõltub eelkõige inimese seisundist. Enamasti toetab riik proteesi ostmist 70, kuid puuetega laste puhul 90 protsendi ulatuses.
"Alopeetsia diagnoos pannakse meesterahvastele võib-olla isegi 50 protsendile elanikkonnast, aga see ei tähenda, et nad kõik tuleksid juukseproteese taotlema. Aga kui inimesel on ikkagi mure ja vajadus, siis ta võib meie poole pöörduda. Enamus pöördujatest on lapsed," ütles Kiik.
Kiige sõnul on juukseproteesid lastele olulised, kelle sõnul ei karda nad enam kodust väljuda ning sõpradega suhelda.
"Me oleme ka küsinud, et kuidas neil läheb ja nad ütlevad, kui palju see on nende elus muutnud. Nad julgevad jälle koolis käia, nad julgevad sporti teha ja tegeleda oma igapäevaste oluliste asjadega," lisas Kiik.
Toimetaja: Mait Ots