Iga kord, kui ilmus uus "Eesti õigekeelsussõnaraamat" (ÕS), vallandus arutelu selle üle, mis sõna on nüüd lubatud. Mäletate neid arutelusid, et sõnu õigesti ja õieti lubati kasutada sünonüümidena või kas sõna laikima ehk sotsiaalmeedias meeldivaks märkima peaks ikka ÕS-is olema. Meeldivad need keeleuuendused meile või mitte, kuid me arutasime nende kirjakeelde sobivuse üle ja rääkisime eesti keele tervisest.

Taolisi arutelusid tulevikus ei tule, sest ÕS-i senises vormis enam ei ilmu. 2025. aastal ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust Sõnaveeb, mille aluseks on "Eesti keele seletav sõnaraamat". Sõnaveeb lubab keelt tarvitada nii, nagu seda inimesed veebis laialdaselt ja üsna vabalt kasutavad. Ehk sisuliselt inimeste veebikeel hakkab kujundama Sõnaveebi.

Episood sisaldab episoode

Ajakirjaniku ja ajakirjandusõppejõuna on ÕS ja EKI keelenõuvakk olnud minu igapäevased tööriistad. Tänavu kevadel kirjutas paar mu juhendatavat lõputöö podcast'idest ehk taskuhäälingutest. Juba üsna kirjutamise alguses arutasime detailideni läbi, kuidas ja milliseid mõisteid eestikeelses töös kasutada. Näiteks kasutatakse inglise keeles sarja osa või jao kohta sõna episode. See on kasutusele läinud ka eesti keeles, kuid sõna episood tähendab meie keeles vahejuhtumit või üksiksündmust, mitte osa või jagu. Vähemalt oli see nõnda veel kevadel, kui tudengid oma töid kaitsesid.

Kuid Sõnaveebis seisab nüüd, et sõna episood võib kasutada ka tähenduses osa või jagu. Näiteks "Sarja episoodid pandi internetti välja 12 tundi pärast tele-eetris näitamist". Või siis lause "Episood sisaldas palju episoode". Kas teile läks selle vaba sõnakasutusega nüüd tekst selgemaks? Mulle ei läinud.

Liiderlik peaminister

Või võtame konstrueeritud näitelause "Meie peaminister on liiderlik". Mõni vanem põlvkond, aga sealhulgas ka mina ise, peaks seda solvanguks, sest ÕS-i järgi tähendab sõna liiderlik seksuaalselt lodevat. Sõnale liiderlik on aga viimastel aastatel kõnekeelses kasutuses lisandunud tähendus 'juhiomadustega'. See tuleb ingliskeelsele sõnale leader ehk juht omadussõnaliite -lik lisamisest. Seega tähendaks eeltoodud peaministri näide, et viidatakse peaministri tugevatele juhiomadustele.

Erineva keelekasutusega inimesed mõistavadki seda lauset erinevalt, mis kommunikatsiooni mõttes suurendab sõnumisegadust ja loob konflikti. Kuigi ajapikku jääb kasutusse üks tähendus, on meil praegu seda sõna kasutades vaja kokkulepet, kumb tähendus kehtib. Seni on kirjakeelset kokkulepet kajastanud ÕS, Sõnaveeb aga laseb tõlgendusvõimalused vabaks.

Huvitav, kuidas lahendaks olukorra kohus, kus näiteks mõni meie sõnakas poliitik ütleb peaministri kohta liiderlik? Kui Sõnaveebi kohaselt on mõlema sõna tähendused justkui võrdsed, siis kuidas välja selgitada, kas tolle lausega tahtis ütleja tunnustada või halvustada?

Taolised moondunud tähendusega laenud teistest keeltest tulevad sageli noortelt ja piiratud keelekasutusega inimestelt, kes tarbivad palju muukeelset meediasisu, filme ja internetitekste. Emakeeletaju piiratuse ja toortõlgete tõttu tulevad argikeelde üle veidrad kaastähendused. Nüüd aga teeb Sõnaveeb need moondunud sõnad n-ö parketikõlblikuks ka kirjakeeles (mida iganes see kolme aasta pärast tähendab).

Tehnopöörde lõksud

Keelekorpustepõhine keelekorraldus on ajastu märk, kus pehmeid teadusi, sh keeleteadust, püütakse viia empiirilistele ehk mõõdetavatele ja masinarvutuslikele alustele. Usun, et sellises tehnoloogilises arengus on üksjagu häid võimalusi eesti keele uurimiseks ja arendamiseks. Näiteks saaksid sellest keelekorraldajad tuge, et näha, kui digiametkondlik keelekasutus teeb e-riigi teenuste mõistmise kasutajale pea võimatuks. Vahest olete teiegi kogenud, et e-teenuste veateated või juhendmaterjalid on justkui rida suvalisi sõnu, mille mõtet on võimatu tabada. Eesti Keele Instituut (EKI) saaks ametkondliku keele kasutamiskõlbmatusele tähelepanu juhtida, kas või sealsamas Sõnaveebiski, mida tuleb tunnustada selle tehnilise lahenduse ja sisu mitmekülgsuse eest.

Paljudest teistest teadusvaldkondadest saadud õppetunnid aga näitavad, et pelgalt arvutile ja tehisintellektile tuginemiseks peavad olema alusandmed hoolega valitud ja kvaliteetsed.

Piltlikult öeldes, kui tehisintellektile sööta ette hulk kallutatud ja ühekülgseid andmeid, siis ei saa masin välja anda objektiivset ja täpset tulemust. Kas eesti keelest täisülevaate saamiseks piisab vaid viimase kümnendi veebitekstidest, näiteks blogijate ja meediaväljaannete tasuta artiklitest? Kas EKI ühendkorpus, millele Sõnaveeb tugineb, ikka sisaldab ammendavalt ka ilukirjanduslikke ja tarbetekste, et esindada kogu eesti keelt?

Teine õppetund, mida tehisintellekti arendajad sageli välja toovad, on inimese roll tulemuste tõlgendamisel ja kasutamisel. Tehisintellekt võib öelda, kuidas inimesed laialdaselt mõnd sõna kasutavad, kuid see ei peaks tähendama, et arvutile jääb õigus korraldada meie keelt. Arutelud keelemuutuste ja kasutamise üle peavad ikka jääma inimeste ülesandeks.

Kui arvutile on keel vaid jada numbreid ning selle elus ei muutu valest keelekasutusest midagi, siis meie vajame keelt suhtlemiseks ja üksteise mõistmiseks.

Tugipunkt suures vabaduses

Õigekeelsussõnaraamat ja EKI keeleveeb on olnud minu kui ajakirjaniku ja õppejõu töövahendid. Kui tudengiga tekib arutelu, kuidas on sobiv ja täpne mõnd sõna kasutada, oleme lahenduse leidnud alati ÕS-ile või EKI keeleveebile tuginedes. Usun, et samasugune tööriist on ÕS ja keelenorm ka õpetajatele ja keeletoimetajatele. Nagu ma EKI praegustest sõnumitest välja loen, mul seda tööriista sellisel kujul õige pea enam ei ole. Ma loodan siiski, et jätkub arutelu tehisintellekti ja keeleekspertide tasakaalu üle keelearendamises. Keel on küll vaba, kuid vahel vajame kindlat tuge ja tööriista, millega selles suures vabaduses ühist keelt leida.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.