Transpordiamet plaanib hankida loendusseadmed, mille kogutavate andmete abil teha kindlaks liiklussagedus eri teelõikudel. Amet eeldab, et seadmete projekteerimiseks, ostmiseks ja paigaldamiseks kulub umbes 740 000 eurot.

Transpordiameti liikluse seireseadmete ekspert Arno-Marko Miller ütles ERR-ile, et sõidukite puhul on plaanis koguda andmeid kuupäeva, kellaaja, kiiruse, sõidukipikkuse, sõidusuuna, sõiduki klassi, pikivahe ning sõiduraja tuvastuse kohta.

"Jalgsi ning rattaga liikujate puhul kogutakse andmeid kuupäeva, kellaaja, kiiruse, sõidusuuna ning liikleja klassi kohta," lisas ta.

Sõidukeid hakatakse Milleri sõnul jaotama kolme klassi: sõiduautod ja kaubikud, veoautod ja bussid ning haagisega veokid.

"Kõik andmed peavad olema anonüümsed ehk seadmed ei hakka tegema pilte, videot ega fikseerima numbrimärke," kinnitas Miller.

Esmalt paigaldatakse 15 termokaamerat Tallinna-Narva maanteele, 18 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele, 12 Jõhvi-Tartu-Valga teele ning kümme Tallinna-Pärnu-Ikla teele. Lisaks veel üksikud seadmed Riia ringi ühendusteele, Mõigu ühendusteele ja veel mitmele teelõigule.

Teises etapis paigaldatakse muu hulgas 15 seadet Pärnu-Rakvere-Sõmeru teele, kümme Tallinna ringteele, kuus Tallinna-Paldiski teele ning viis Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teele. Kaamerad pannakse metallist postile või raamile.

Loendusandmeid hakatakse edaspidi kasutama analüüsides ning iga-aastases loendusaruandes, mida läheb tarvis teede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel, liiklusohutusega seotud tegevustes, aga ka eelarveraha jaotamisel ning juhendite ja dokumentide koostamisel.

Hanketingimused näevad ette, et loendusseadmetesse peab olema integreeritud AI-põhine tuvastus- ja klassifitseerimisvõimekus, mille mudelit saab uuendada. Seadmetel ei tohi olla ühendusi väljapool transpordiameti privaatvõrku. Pilte need salvestada ei tohi.

Rattaliiklust pole varem selliselt loendatud

Transpordiameti liikuvusekspert Kadi Pihlak märkis, et püsiva loendussüsteemi abil saab esmakordselt koguda ühtsetel alustel pikaajalisi andmeid, mis annavad parema ülevaate jalgsi- ja rattaliikluse tegelikust mahust ning muutustest ajas. 

"Riigiteede ääres pole jalgsi ja rattaga liikumisi termokaameratega varem loendatud," ütles Pihlak.

Hinnatakse hooajalisust, jalgsi- ja rattaliikluse sageduse trende ning ühtlasi peaks saadav info aidata hinnata, milline mõju on liikluskorraldustel, taristu rajamisel, talihoolde parandamisel ning tõmbekohtade avamisel või sulgemisel. Loendusandmeid kasutatakse ka selleks, et panna tähtsuse järgi järjekorda, millseid ratta- ja jalgteid tuleks esmajärjekorras säilitada ja remontida.

"Loendussüsteemi loomine on oluline samm jalgsi ja jalgrattaga liikumise paremaks mõistmiseks ning andmepõhiste otsuste tegemiseks taristu arendamisel ja liikuvuspoliitika kujundamisel. Lisaks toetab loendussüsteemi käivitamine riigiteedel Eesti rattastrateegia elluviimist," sõnas Pihlak.

Sõidukite loendamise seadmed paigaldatakse rahvusvahelistele teelõikudele, jalgsi ja rattaga liikumise loenduspunktid aga riigiteedele üle Eesti nii linnalähi- kui ka maapiirkondades.

Kõige tihedamalt tuleb loenduspunkte Tallinna ja Tartu lähialadele, mis on TEN-T transpordivõrgustiku linnalised sõlmed ning kus on jalgsi- ja rattaga liikumiste andmete kogumisel ja analüüsimisel tähtis roll, et töötada välja kohustuslikke säästva linnaliikuvuse kavasid.

Transpordiameti plaani kohaselt jäävad kõik seadmed oma asukohtadesse püsivalt, ehkki ei ole välistatud, et teatud aastate tagant neid ka ringi tõstetakse.

Arno-Marko Milleri sõnul on transpordiamet ka varem nii püsivates kui ajutistes kohtades liiklejaid loendanud, kuid nüüd võetakse kasutusele teistsugune tehnoloogia. Rattaga ja jala liikumisi pole termokaameratega varem loendatud.